31.oktoober
Seebikas tahab komme:Eile õhtul jõid mu korterikaaslased ennast Gin'ist purju ja organiseerisid meie maja katusel hommikused joogatunnid.Täna hommikul oli ainult üks inimene kes viitsis landlady'ga (vanatädike kes meie maja omab ja joogat harrastab) joogatundi teha,raha eest ka veel, üks kord 50 Rp. Ma magasin selle asemel et kell 6 üles tõusta. Üldse mu mõtlemisega läheb vastuollu, et ta julgeb meilt jooga tegemise eest sellist raha küsida..maksame niigikõrget renti talle. need röövimisjooga tunnid ma jätan vahele. Tantsutundidest paar korda nädalas on päris piisav.
Eraldun täna oma tööruumis, kuna mu hammas on jälle paistes ja ma ei viitsi laterdada..õnneks nad said aru, et mu hambalon midagi viga ja ei tüüta mind eriti. Vahepeal käivad vaatamas ja nalja tegemas. Pean rohkem naerma, äkki läheb paistetus ära.Mu sõpradele Eestist siia tulevad lubati korraldada vabrikus pidu, juhul kui nad toovad palju kingitusi ja komme.
Täna on rikka raseda Sunita viimane tööpäev, ta läheb raseduspuhkusele. Andsin talle oma uue Salvarsuit'i kanga jalubasin, et ta võib disainida mulle uue salvari..ta ootab mind külla omale-reedel. Kui teeb hästi saab veel tellimusi.
Homsest oleme mina ja Sunita"vähene ingkeel" kahekesi, olen ainus disainer firmas ja Sunita"v" tegeleb rohkem tootmise organiseerimisega.Sunita "v" siin üritab mulle selgeks teha, et tööliste tee on õudsalt paha ja halb ja tema seda ei joo.Sest ma joon seda koguaeg, mu sõbrad töölised toovad mulle alati tööliste teed ja kuidas ma siis keeldun, see oleks ju nõme.Nüüd nad enam ei või minu ruumis istuda ja siis nad teed ei too kui "vähene ingk" on samalajal ruumis..."vähene ing keel" vistkeelas neid minu ruumis teejoomise ära..ta ise joob teed ainult siis kui teenija toob :DTegelikult "vähene ingk" on armas, temaga ma olin ju Dehlis, Ta on armas abielus korralik tüdruk ja alati rõõmustabvõi siis teeb kurja näo moodi nägu kui midagi ei meeldi. Temaga räägin ainult sõnadega, " good, bad, very good,nice, chai, water, hot, cold.." jne, ta ei oska lauseid moodustada ja ei saa pikkadest lausetest aru jatema põhisõna on "Jaaaa....aaaa"
Kirjutan teile oma kaastöötajate tunnussõnaraamatu ja iseloomustan neid:Esimesel korrusel on meil bossid ja bossi tähtsamad abilised: Vana härra Mr. Madu - ta on tõesti vana ja hallipäine, aga räägib väga hästi Ing keelt ja tema on meie Bosside segretär. kui ta parasjagu ei maga laua peal, siis on ta ülesandeks kirjutada meilidele ametlikke vastuseid.Enamasti ma näen, et ta magab ja vahel päris sügavalt. Tundub, et ta on päris tark ja teab isegi maailmakaarti jariike väljaspool Indiat.
Noormees nimega Thomas- tema on arvutipoiss ja tema valduses on ainus arvuti firmas, niisiis tegeleb tema kõigegamida annab arvutis teha ja ta töötab tõesti palju. Ja tõesti ilma temata ei saa keegi midagi tehtud ja kõik on naguhädapätakad ja miski ei tööta, ütleme et ta on nagu firma keskus, aju. Muidugi ta teeb ka kõige karmimaid nalju minuga javahel on tema ruumis võimatu olla kuna on oht ennast lõhki naerda ja muidugi ma pean temaga kaklema, et midagi saada,või siis teda aitama.
Siis väike mossis näoga mustlastüdruk, kes vahel on rõõmus ka ja naeratab ilusti Arpna- Ta on paberiosakonna juhataja.Tema on see kes mind alati tuleb ja paitab ja ütleb, et ma olen nagu barbie ja et mul on nii pehmed juuksed ja nahk.Ta on minust umbes poole lühem. Siis on seal veel mõned teenijatasemel tüdrukud ja poisid. Nendest kirjutan hiljem oma lemmikpeatükis-töölised.Esimesel korrusel on paberitehas, teisel korrusel on tekstiilitööstus.Teisel korrusel olen mina. Oma ruumis, kuhu nüüd on kõik vaikselt sisse kolinud..tundub, et minu ruum meeldib kõigile..aga kui ma olen all siis on kõik all. :D
Siis on Sunita "vähene ing k-Ta on armas abielus korralik tüdruk ja alati rõõmustabvõi siis teeb kurja näo moodi nägu kui midagi ei meeldi. Temaga räägin ainult sõnadega, " good, bad, very good,nice, chai, water, hot, cold.." jne, ta ei oska lauseid moodustada ja ei saa pikkadest lausetest aru jatema põhisõna on "Jaaaa....aaaa" .. vahel ta tuleb ja laulab mulle mingeid hindu laule, päris armas.
Siis on üks poiss, kes mulle alguses üldse ei meeldinud, aga nüüd ta on meessoost kõrgemaklassitöötajatest mu lemmiktöökaaslane ta on AjeyJi , ta on hea, sest ta alati aitab ja ma saan temalt kõike paluda, saab enamvähem aru ka..Ta on siuke pikka kasvu hindu ja alati nagu nad kõik silub oma juukseid ja muidugi kannab ta teksapükse, mis on vöökohani tõmmatud javäga liibuvad. Ta näeb alati korralik välja ja on täitsa mõistlik jutukaaslane. Temale tahtsin ma oma 80 Rp eestostetud käevõru 800Rp maha müüa ja nüüd see lugu on hitt tehases ja kõik räägivad ja naeravad.
Rase tekstiilidisainer Sunita, kes nüüd lahkub on väga asjalik ja konkreetne..lausa väga..kõige alguses ma lausa kartsin teda,aga nüüd on ta mulle aina meeldima hakanud, ta teab täpselt mida teeb ja on enesekindel ja taibukas ja ta töötab. töötas kõige rohkem kõigist, oma suure kõhuga..iga päev hommikust õhtuni.Tahan temaga veel koostööd teha tulevikus.Tekstiilitööstuse poolel rohkem väga tähtsaid tegelasi ei olegi, nüüd jääme alles ainult mina,sunita ja ajeyji.

30. oktoober
Eile käisime Pushkaris..jälle ostmas. Ostsin ühe vooditeki kuna mul oli külm magada, ühe hõbedase Kuukiviga varbarõnga jaühe Pashmina salli ja ühe india rahvusliku disain jaki, mis oli päris kallis, aga fantastiline disain ime ja ostsin sellepuhtalt ideede saamise pärast.Ja siis õhtul enne bussi proovisime BABA restoranis kolmepeale ühe special lassi, mis peaks siis olemamarihuana keefir või midagi sellist. Kuna jutud levisid, et see pidi väga karm jook olema siis võtsime kolmepeale ühe jaenne bussile minekut. No muidugi..oligi väga karm jook.. ma isegi poleks uskunud.. aga terve 4h bussisõitu oli naguüks värviline multifilm, ma isegi ei saanud aru kas magasin või olin üleval, igaljuhul ajutegevuses käis üks igavene action..Jaipuris, oli meil kolmel raskusi bussijaamast väljapääsu leidmisega, kusjuures Kasia oli seal bussijaamas jubama ei tea mitmendat korda..tiirlesime bussijaamas nagu ajutud, ei saanud aru kus väljapääs on.Kui koju jõudsin vajusin kohe magama, magasin õudsalthästi ja kordagi öö jooksul ei ärganud, tavaliselt ärakan iga öö korraks ülesse.
Täna seebiooperis: Korraldasime tehases pildistamise ja paigutasime töölisi ühes ruumist teise, ühtede masinate tagant teiste juurde,et saaks head pildid minu presentatsiooni ja kodulehekülje jaoks, mida ma neile teen. Boss ütles mulle, et ta hindab väga minu tööd..see on hea. Mul on siin päris suur võim ja tähtis osa arvamusel..niisiis võtsin kohe omale abilise , minu lemmik töölistüdruku kes mulle hennat teeb, ta aitas mind pildistamisel.Rääkis, et oli mulle toonud ükspäev oma venna sünnipäeva koogi , aga mind ei olnud tööl ja siis pidi andma selle ära.Olen aru saama hakanud, et ma olen nendele inimestele väga tähtis, isegi nendele kõrgklassi nõidadele...Mulle juba öeldi, et ma ei läheks ära ja pikendaks oma viisat "Me hakkame sind väga igatsema".

Monkey Temple

Ganeshi

26.oktoober

seebikas jätkub:
Eile sai mul passimisest ja naljategemisest ja laterdamisest kõrini ja lahkusin töölt pealelõunat,
lihtsalt läksin minema, sest keegi tööd ei teinud ja ainult üks töölisklassi klätshimine käis.
Aga mulle anti tagasi töölistüdruku saadetud kadumaläinud Hennamaalingu lehed, niisiis nädal aega olid need
kellegi käes.
Aga igati sitt päev oli ka, peale tööd kohe jälitas mind rattaga mingi loll mustard mees, kes tahtis suudluseid ja tahtis
teada kus ma elan jne...jälitas ja jälitas..kuni ma kurjalt karjusin, et jäta rahule ma olen abielus ja muidu mu
mees tuleb ja lööb su maha...noh siis ta veel paar sõna pobises ja vabandas ja pööras ümber. Olen aru saama hakanud,et
neid mustardeid saab eemale ajada ainult hirmutava jutuga, et ma olen abielus ja et mu mees on siin. Siis nad kaovad.

Ja täna õnneks jälle käib töö tavalise hooga, kõigil on kiire ja kellegil pole aega eriti lolli juttu ajada,
jumal tänatud.Seebiooperi muusika mängib, töölised töötavad ja lehvitavad ja ma olen rõõmus jälle.
Täna paar töölist jälle kutsuvad enda juurde külla. Oi, ma tahan väga minna, aga üksi peale tööd pole vist
eriti hea mõte minna. Kõik, minu sõbrad kes tulevad siia, viin teid tööliste peredesse külla. Siis näete elu.
Töölistüdruk Sunita kutsus mind täna oma venna sünnipäevale lõunapausi ajal, tahtis veel küsida mu kaastöötajate käest luba,
ütlesin et ei saa. Parem vusserdan salaja nendega, nagu päris seebikas.


27. oktoober

..jätkub:
tööjuures:
teen bossi assistendi tööd, kuna keegi arvutitest midagi ei tea ja ainus arvutipoiss on ära. vastan emailidele,
parandan arvutit.
messil kadumaläinud tellimusteraamatust- boss küsis minult täna selle kohta, ütlesin ausalt, et see on kadunud ja
olin väga imestunud, et temale keegi sellest midagi rääkinud polnud. Niisiis... nüüd kutsuti jutule kõik kes messiga
seotud. Nad mõtlesin muidugi kohe järgmise vale välja, et nad ikka otsivad seda, et see on olemas.. aga tegelikult on
see ammu prügikastis, me oleme sellest rääkinud.... ootan põnevusega, et mis lahenduse nad välja mõtlevad,
nägin juba sarnast raamatut ühe töötaja käes, aga see ei ole seesama, arvan, et nad meisterdavad mingi pseudo tellimuste-
raamatu ja näitavad bossile et see on see... ootan huviga lahendust.

24.oktoober.2006
raamatus või filmis?!!!
ohohohohohohohoooo. minust saab ilmselt hea näitleja pärast india kogemust; kui te vaid kujutaksite ettemissugune vusserdamine ja pusserdamine siin käib, nagu seebiooperis. seletan täpsemalt:
pühapäeval käis mul külas see väike vaene töölistüdruk Sunita kes mulle hennamaalinguid tegi.Leppisime kohtumise kokku, sest tahtsin teda oma koju kutsuda, kuna meil ei ole võimalik tööjuures suhelda. Ta tuligi, koos oma isaga, sest siin vanemad ei lubaoma tütreid üksi võõrasse kohta, isa oli turvalisuseks kaasas. ta on väga ilus väike tüdruk, 19. aastane, agaabielus ja vist ei ela oma abikaasaga koos kuna "abikaasa halb". Niisiis ta tegi 3 tundi minule ja mu korterikaaslasele Kasiale hennamaalinguid, samalajal tema isa ootas õues liivahunnikus.Me ei julgenud teda sisse kutsuda, kuna mu töökaaslased tööjuures hirmutasid et kõik töölised on halvad ja neidei tohi usaldada...niisiis natuke kartsin ka Sunitat kutsuda oma koju.. aga miski käskis mul seda teha ja miski ütles mulle et ta on hea tüdruk ja et mul on temalt midagi õppida ja temale midagi õpetada.Kasia oli vaimustuses tema maalingutest, mina olin hirmul, sest järgmine päev tuli mul seletada tööjuureskõrgklassi kaastöötajatele, kes mulle maalinguid teeb. Kuna ma ei või sõbrustada töölisklassiga siis mõtlesin ,etütlen et meie perekond tegi ja asi klaar. ütlesingi. ja keelasin Sunital teistele töölistele rääkida, et ta minu juures käis.eks näib, mis saab ja keda usaldada saab...ja see pole veel kõik sain töölistüdruku jutust aru, et ta andis ühe hennamaalingu raamatu raseda Sunita (kõrgklassi Sunitatekstiilidisaineri) kätte, et too annaks selle minule ja SEE rase Sunita ei ole seda siiamaani teinud ja millegipärastma arvan, et ta ei anna seda raamatut mulle (kadedus,klassivahe)....kuna juba nädalapärast läheb ta raseduspuhkusele..aga igaljuhul on minu käes võim, sest rikas rase SUnita vajab minu teeneid, kuna tahab koos minuga eksportidatekstiile euroopasse ja teha mingitmoodi äri. ja kui ta ei ole minuga kena, sel juhul on mul väga lihtne leidauusi inimesi, sest siin tahab igaüks lääne-inimesega koostööd tehA.kahtlustan, et mingit jutud käivad tööjuures, et Sunita minu juures käis, sest töölised kõik naeratavad ja töölismehedmidagi sosistasid minu mandy maalingu kohta...täna ka kolm väikest rikast vusserdisnaist, kes vist arvavad et võivadmind omada, sosistasid midagi ja näitasid mu käe peale....nad võisid rääkida ka sellest raamatust...juhul kui peaks hakkama neile jälle seletama, mina jubaharjutan kodus kuidas kõike eitada ja kuidas rääkida kui tore nädalavahetus meil oli oma india perega kelle juuresme elame ja kuidas nad meile kõigile tüdrukutele mandymaalinguid tegid.sest noh, siin oskavad kõik eitada ja näidelda, mina veel õpin seda näitekunsti. ärge muretsege, see on normaalne siin.
kõik mis on keelatud on palju külgetõmbavam ja mul juba ideed liiguvad kuidas ma seda vaest väikest töölistüdrukutaidata saaksid ja mida temalt õppida.. muidugi, ikkagi ta ju indialane, nii et ka temas kindel olla ei saa..nagu ikka seebiooperites, ei saa kedagi usaldada ja tuleb ise kaasa mängida...

18.okt

Jaipur 250 km:

Delist-Jaipuri sõitsime öösel 6 tunniga, kuigi tegelik vahemaa kõigest 250 km..sellest 6 tunnist istusime 3 tundi delhis
liiklusummikutes.
Öösel olin tagasi oma kodus ja hommikul taas tööl. Töötegemisest suure väsimuse ja üsna tuntava kuumuse tõttu
ei tulnud midagi välja. Jaipuris on palju soojem kui delhis ja igapäevane higistamine võis taas alata..aga õnneks
on siin värske õhk mittte mingi räipe-sitahais mida ma Delhis pidevalt messi ümbruskonnas tundsin.
Tänaseks päeva plaaniks oli mul töötegemise asemel hoopis üks eestist saadetud pakk Jaipuri General Post Office'st ära tuua.

Riksaga GPO'sse kus muidugi selgus, et pean homme tagasi tulema, sest Mr.Paki Järelvaataja tööpäev sai just läbi.
ehk siis tüüpiline india värk, kõik on aeglane ja vusserdusrohke ja kunagi ei saa kindel olla mis saab!!!!!
AGA oh ime, jätsin vist Mr.Paki Üleandjale hea mulje, tegin kurva näo ja jutustasin oma tööst siin ja
et mul ei ole aega homme tulla. Niisiis imede, ime ta pikendas oma tööpäeva poole tunni võrra, et mina oma pakikese
kätte saaksin. Vusserdusrohke see paki kättesaamine oli, tuli anda vähemalt 5 allkirja + koopia oma passist ja viisast
+ pidin ette näitama paki sisu. Blond juuksevärv mille Roy saatis oli päris ära lömastatud ja pakkus kõigile meestele
huvi, et mis asi see veel on. Siis ma ükshaaval seletasin kuidas see blond juuksevärv käib ja kõik mehed postkontoris
hõiskasid (ainult mehed,sest naisi seal lihtsalt ei töötanud). Ja ütlesin Mr.Paki üleandjale, et ta on good man ja tänasin
. Ta tänas ka vastu ja ütles, et kuna ma olen India külaline ja töötan siin, siis külaliste eest peab hästi hoolitsema.
Lahkusin. ja liikusin edasi...
Tänaval hakkas minuga üks jalgrattariksha juht kauplema, et ta viib mind 10Rp eest AjmeriGate juurde ära..
tavaliselt väldin neid, aga kuna ta oma hinda 5Rp'ni alandas siis miks mitte.Arvata oligi, et ta nii odavalt oli
nõus mind vedama, sest ta sõit oli tõepoolest väga aeglane ja pigem ta tahtis eputada.
kui te vaid oleks näinud kuidas ta oma rikshajuhtidest sõprade ees eputas ja ringi vahtis,et
kas kõik ikka näevad tema klienti...ma naersin kõvasti üksi seal rikshas..lõpuks küsis mu käest ikka 10Rp, aga
ma andsin 5 ja saatsin ta metsa ja kõndisin bussi peale.
Bussis jällegi igapäevane lugu..istus minu kõrvale
noormees ja hakkas rääkima..pärima igasuguseid isiklikke asju, kuni tüüpiliselt väga tüüpilselt omapäraselt indiale
küsimus; kas ma olen abielus?- edasi ma juba teatsin mis tuleb ja proovisin seekord vastata teisiti, vastasin, et jah
ja et mu mees elab ka siin ja me oleme väga õnnelikud. ja oh ime..peale seda vastust istus noormees vaikselt oma kohal
edasi ja ei teinud enam piiksugi kuni minu peatuseni kus ma bussist maha hüppasin.
Läksin maiustuste poodi ja ostsin 50Rp eest Gulab Jamule (suhkru vees kypsetatud biskviidid) ja teisi majustusi.
pagaripoest ostsin moskquitos out good night , juustu ja piima. tänavanurga oma lemmik juurviljamüüja, vanamees
kes mulle alati hea hinnaga annab ja lisaks kotitäis chillisid, coriandrit ja tilli paneb, temalt ostsin lillkapsast ja
kurki ja mingeid muid juurvilju mida meil eestis ei ole ja mille nimesid ma ei tea, aga mida annab ka süüa ja keeta
ja muidugi sain hunniku chillisid ja mingeid juurikaid tasuta kaasa..ta on jällegist üks hea vanamees, kes ei ürita meid
petta.

19.okt

India värgist:

Täna jagasin Roy saadetud kommid tööjuures laiali. ja te ei kujuta ette milline tormijooks nendele oli.
ma ei suutnud oma naeru pidada. vaatemäng, nagu lasteaia lastele jagatakse komme ja kõik on ringis su ümber ja
paluvad, palun anna 5 kommi..okei 2 kommi veel juurde ja siis kommijagaja Mr.Thomas jooksis kommipakiga eest ära,
mööda tehast jooksis ringi ja töötajad jooksid järgi, et kommi saada
...käi metsa noh :D .. naersin nii kõvasti ,et ei osanudki enam naerda.
Tsirkus siin on. Need kommid 2 pakki söödi vist 10 minuti jooksul tühjaks.
Ja siis sain telefonikõne:"tere mina olen Chhail disainer,kas sa mäletad mind, kas minu juuksevärv on ka saabunud ?"...
apppppiiiii...jah siis mul tuli meelde küll, et pidin ühele moedisaineri poisile blondi juuksevärvi
eestist orkunnima. Palun saatke mulle blond juuksevärv järgmise pakiga või tooge kes siia tulevad. PALUN.
muidu nad ei jäta mind elusees rahule.

Muidugi veel india värgist. Nad kaotasid meie messi väheste tellimuste raamatu ära, kaotasid ära..keegi ei tea kus see on
ja keegi ei ole näinud. Töölispoisid kes asju pakkisid muidugi ammugi ei tea, kuigi mina arvan, et nad viskasid selle ära
sest ma nägin seda ühes suures paberkotis kus oli palju pabereid, ma arvan, et nad arvasid et see on prügi ja viskasid ära.
oeh. muidugi keegi ei julge öelda, et tema seda tegi.
Kuna mina pidin neile tellimustele vastama, siis paha lugu küll kui see kadunud on, aga kui keegi midagi ei tea,
pole tõesti midagi teha.
Mis siin toimub. Majaehitus, kõik on masinaid ja sadu töölisnaisi-mehi täis, kes maja ehitavad, otse minu ruumi vastas..
uue tehase ehitus. uskuge see maja ehitatakse nädala ajaga valmis, sest tänase päevaga on müürid juba püsti ja orjad
töötavad 24h...nagu filmis.
Selle tõttu vist pole wc's vett ja täna ma enam wc'sse ei lähe, sest see oli sita junne täis. pean kannatama kuni koju saan.

oi. mu boss oli praegu väga õnnelik, sest ma tegelen nende firma presentatsiooniga ja talle väga meeldis.
muidugi ta ei kujuta ette kui palju tööd selle kõigega on, sest pean pildistama üles kõik parimad rõivad+ tekstiilid+
tegema photoshop kujunduse+ panema kokku presentatsiooni arvutis. ta arvas et ma teen selle 3 päevada..aga
see pole võimalik.

13-17.oktoober
Dehlis:
Olen 5-6 päeva Dehlis suurel tekstiilide,käsitöö- ja kingituste messil. Dehli pidavat olema hiigelsuur, niiisuuret yhest otsast teise sõidab ehk 4 tunniga ja elanikke 30 miljonit. Tundub mitukorda puhtam kui jaipur ja euroopalikum.Niisiis messil kasutati mind kohe osavalt ära. Minu company lasi mul ennast registreerida ostja nime all, sestnii on mul kõik eelised, tasuta söök restoranis ja kingitused. ja muidugi nad uhkeldavad minuga teisteshopkeeperite ees. üritan aru saada nende siirast lahkusest ja rõõmsast meelest ja hetkedest mil nad vihastavadvõi on pahased, aga see pole kerge. pole kerge neist aru saada, isegi nende maitsest, mis on nii ajuvaba ja napakas.tundub, et kui on mingi probleem siis öeldakse see kõva häälega välja...ja kui on rõõm siis rõõmustatakse jakui on kurbus siis kurvastatakse ja kui paha tuju siis öeldakse, mul on paha tuju. kui on naljakas siis tehakse nalja-selline lapselik siirus - ja see ajab kummalisel kombel segadusse. aga nad on ikka väga armsalt ekspressiivsed ja naljakad.
tunnen ennast jällegi kui mingi kõrgema liigi esindaja, sest messil on teenrid ees ja taga. töökaaslased ka hoolitsevadnagu oma lapse eest. nüüd olen juba natuke arusaama hakanud, et mis on need tööd mida mul teha kõlbab, näiteksigasugused füüsilist pingutust nõudvate tööde jaoks pean võtma teenri, sest need on teenri tööd.kuigi ma arvan et töökaaslased on juba aru saanud, et minu jaoks ei ole eriti vahet sellel ja nad julgevadnüüd ka paluda, et ma neil näiteks aitaksin kardinaid kokku voltida või midagi ülesriputada..kuna ma ise eriti ei tahapealt vahtida kuidas inimesed töötavad.
klassisüsteem on küll väga tugevalt tuntav kuid, eile imestasin tõeliselt kui mu kaastöötaja jagas teenrigaruumi ja magas teenriga ühes voodis. ja kui me restoranis söömas käime siis on meil alati teenrid ka kaasas, kesmeiega messil töötavad.. nad on hästi õnnelikud ja naeratavad koguaeg. ja huvitav, töötajad annavadalati raha kerjustele, kes meile autoteepeal ette jooksevad. muide mina kunagi ei anna, sest kui korra andaon grupp kerjuseid mu ümber ja kõik tahavad raha saada.
Mu töökaaslastele meeldib ennast minu arvutiga koos pildistada lasta. ja üldse nad on väga rõõmsad igasuguse pildistamisepeale . Ma olen oma box'i tõmbenumber, mind vist vaadatakse rohkem kui neid tekstiile.. sest pole just tavaline, et valge/blondtüdruk salvari ülikonnas koos hindudega töötab. Hakkasin äkki mõistma, et mu töökaaslased on päris chillid..kuna nägin kuidas vaene Krõõt oma boxis tööd rabama peab..siis minu elu on siin ju lausa paradiis.. pole kliente, pole tööd, töötan arvutiga ja lasen töökaaslastele muusikat,et nad rõõmsamad oleksid.Eile hotellitoas einestasime kõik neljakesi koos mina, sunita ja manishi ja üks teenripoiss.ehitasime suure laua keset voodit, sõime ja vahtisime telekast mingit hindi actionfilmi.teate, et ma söön siin kätega- ei mingit kahvlit, nuga, ega lusikat..nii nagu kõik söövad. söön kätega jaistun jalad harkis. noh õnneks ma veel ei röhitse, nii nagu kõik naised ja mehed röhitsevad ja öökavad..ma usun, et seda kommet ma üle ei võta.


oimaailm on liiga väike.käisime krõõdaga just buyerite restoranis söömas ja uskuge või mitte, meie oletused et siin ei ole ühtegi eestlastpeale meie osutusid valedeks. krõõt tuvastas äkki kuidagi meiega samas ruumis olema lillekunstniku taivo.P jameie silmad vajusid pärani,muidugi kutsusime ta enda lauda ja jutustasime oma india elust.

tööjuures värskelt maalitud hennatätuuga

2.oktoober.2006

rõõmust:

laupäeval kohtasin oma töökoha tänavas maiustuste poe ees kahte töölistüdrukut. Nad rääkisid mulle:
" mandy. henna.making. hand. monday. lunch" selge see, kuna hennatätoo nime asjas ära taipasin olin kohe kõigega nõus.

niisiis täna lõuna ajal, kutsusid töölised mind endaga firma territoriumilt välja. läksime mööda väikest
agulitänavat kuni jõudsime kellegi koju.. see oli selline hoov, nägi välja nagu meil garaazid..majad olid
savionnikesed ja paiknesid üksteise küljes nagu garaazid. algul natuke kartsin, sest ma ei saanud sõnagi
aru kuhu me läheme või miks me peame minema firma territoriumilt välja. ainult üks tüdruk Sunita nr III rääkis natuke
mõne sõna inglise keelt ja tema keelest sain aru, et lähme hennat tegema. ja oligi. väike kodu seal garaazi taolises majas..
kellegi vana naise kodu. üks tuba. üks voodi ja sööginõud ja väike elektripliit ja konditsioneer ja mitu kohvrit.
voodis magas üks poiss. aga tema ärkas üles ja lubas mind voodi peale istuda, sest algul istusin kartulikoti peal.
ja siis nad suunasid mulle hoolitseval konditsioneeri, et tuleks värsket õhku ja andsid vett ja teed.
siis mingid mehed käisid mind passimas..ühe kohta Sunita III ütles, et see on "danger (ohtlik)" ja tegi kurja
nägu, et ta ära läheks.
ja terve lõunapausi aja ta joonistas mulle hennat käepeale. mõne sõna ta rääkis, et ta on abielus, aga ei
armasta oma meest ja tahab lahutada. kui küsisin miks,vastus- money..ja et neil ei ole raha.
see abielu probleem on siin väga raske. peaaegu enamus noori naisi on määratud abielluma oma vanemate poolt ja
nende abikaasad on välja valitud vanemate poolt..ja nad tegelikult ei saa midagi teha, et mehest lahku minna,sest
perekondlikud suhted on nii tugevad ja see tähendaks terve perekonna hülgamist ja üksijäämist, aga üksielamine/olemine
on siin väga põlatud ja selle peale vaadatakse väga halvasti.mul on päris mitu töölisnaist tööjuures, kelle nägu on
happega põletatud..kindlasti olete kuulnud ka sellest probleemist, et abikaasad viskavad oma naistele hapet näkku,
et nad ära ei saaks minna.
niisiis tegi Sunita III mulle väga väga ilusa hennatätoo vasakule käele, peopessa ja käepeale... ja see teeb mind väga
õnnelikuks. hennatätoo on väga spirituaalne ja tähenduslik nende jaoks. minu hennal on südame kujulised lilled ja
iga sõrme peal on väike südamekujulise lille märk. yhel töölistydrukul oli peopessa joonistatud 5 suurt ringi, ta ütles
et see kujutab raha.
ma olen väga õnnelik ja ma pingsalt mõtlen, et mida ma neile töölistüdrukutele vastu anda saaks või õpetada
või kuidas neid aidata. sest tegelikult nendele
minuga suhtlemine on ka väga eriline, sest siin pole kombekas kõrgemast klassist inimesel väga töölisklassiga
sõbrustada, nendesse suhtutakse kui teenritesse. kui te vaid oleks näinud neid õnnelikke nägusid ja millise õnnega
üks tüdruk minu kätt katsus.
Nagu minu kaastöötaja (üks teine) Sunita ütles, et kui ma vaid teaks mida töölistele tähendab kui ma nendega
suhtlen..et kui ma vaid kujutaks ette kui tähtis see nende jaoks on.
ja kui ühe käe hennatätoo oli valmis läksime Sunita III jälle tagasi tehasesse. ta küsis ka, et kas ma tahan, et
ta teeks õhtul veel juurde..aga kuna mul õhtul pimedas eriti ei soovitata üksi võõras kohas liikuda,
siis ma parem ütlesin, et lõuna ajal.
aga ta vaeseke ei saanud täna lõunat süüa, sest ta joonistas mulle maalingut..tahan talle viia ühe õuna
ja maiustusi tänuks.

kas te teate, et enamuse aja oma päevast ma naeratan ja mul endal on juba imelik ennast tõsisena näha.


cockroaches-prussakad:

meie kodus on suured prussakad, kellele me täna mürki ostsime ja nüüd on nad oma urgudest välja roninud ja
surevad üksteise järgi ja meie korjame nende laipu.


3.oktoober

parem käsi:
täna on mu parem käsi kinni. Sunita III tegi teisele käele ka hennatätuu. seekord käisin tema pere kodus..
see olii natuke korralikum maja kui vana naise maja..aga siiski töölise maja. terve mu parema käe peopesa on
kaetud hennaga ja ka parem käsi pealtpoolt. tund aega läks maalingu tegemiseks ja täna jälle ei jõudnud me lõunat süüa.
ta andis mulle maiustust ja ta väike vend tegi mulle teed. nad on head inimesed.
tagasi tööle minnes kuulsin, et teised töökaaslased ootasid ja otsisid mind lõunale..ja nad ei saanud aru kuhu ma kadusin.
siin on komme alati oodata üksteist ja siis koos lõunat süüa..keegi üksi ei söö..niisiis tavaliselt me ootame üksteise järgi.
ja siis rase Sunita, kes väga hoolitsev minuga on..aga ta ütles et ma ei tohiks töölisklassi kodudes käia ja neid usaldada..


4.oktoober

minu ja töölisklassi sõprus tekitab siin kõvasti poleemikat ja põhimõtteliselt mulle tehti selgeks, et
nendega on ohtlik suhelda. täna kõik kontrollivad mind, et töölisklass mind jälle firma territooriumilt välja ei viiks.
kuigi nad olid väga head minuga ja ma ei usu elusees et nad on halvad inimesed või ohtlikud mulle.

tegelikult on probleem klassivahes ja sellepärast ma ei või suhelda nendega. ja mu töökaaslased nüüd koguaeg
korrutavad kui ohtlik see on.
muidugi ma olen selliste asjade vastu, aga siin kahjuks ma ei saa midagi teha. tuleb arvestada nende reegleid.
töökaaslased on muidu ka väga head minuga ja ma ei taha parem hakata neile neid asju selgitama. siin maailmas käivad
asjad lihtsalt liiga teistmoodi ja see looks ainult segadust.