2.oktoober.2006

rõõmust:

laupäeval kohtasin oma töökoha tänavas maiustuste poe ees kahte töölistüdrukut. Nad rääkisid mulle:
" mandy. henna.making. hand. monday. lunch" selge see, kuna hennatätoo nime asjas ära taipasin olin kohe kõigega nõus.

niisiis täna lõuna ajal, kutsusid töölised mind endaga firma territoriumilt välja. läksime mööda väikest
agulitänavat kuni jõudsime kellegi koju.. see oli selline hoov, nägi välja nagu meil garaazid..majad olid
savionnikesed ja paiknesid üksteise küljes nagu garaazid. algul natuke kartsin, sest ma ei saanud sõnagi
aru kuhu me läheme või miks me peame minema firma territoriumilt välja. ainult üks tüdruk Sunita nr III rääkis natuke
mõne sõna inglise keelt ja tema keelest sain aru, et lähme hennat tegema. ja oligi. väike kodu seal garaazi taolises majas..
kellegi vana naise kodu. üks tuba. üks voodi ja sööginõud ja väike elektripliit ja konditsioneer ja mitu kohvrit.
voodis magas üks poiss. aga tema ärkas üles ja lubas mind voodi peale istuda, sest algul istusin kartulikoti peal.
ja siis nad suunasid mulle hoolitseval konditsioneeri, et tuleks värsket õhku ja andsid vett ja teed.
siis mingid mehed käisid mind passimas..ühe kohta Sunita III ütles, et see on "danger (ohtlik)" ja tegi kurja
nägu, et ta ära läheks.
ja terve lõunapausi aja ta joonistas mulle hennat käepeale. mõne sõna ta rääkis, et ta on abielus, aga ei
armasta oma meest ja tahab lahutada. kui küsisin miks,vastus- money..ja et neil ei ole raha.
see abielu probleem on siin väga raske. peaaegu enamus noori naisi on määratud abielluma oma vanemate poolt ja
nende abikaasad on välja valitud vanemate poolt..ja nad tegelikult ei saa midagi teha, et mehest lahku minna,sest
perekondlikud suhted on nii tugevad ja see tähendaks terve perekonna hülgamist ja üksijäämist, aga üksielamine/olemine
on siin väga põlatud ja selle peale vaadatakse väga halvasti.mul on päris mitu töölisnaist tööjuures, kelle nägu on
happega põletatud..kindlasti olete kuulnud ka sellest probleemist, et abikaasad viskavad oma naistele hapet näkku,
et nad ära ei saaks minna.
niisiis tegi Sunita III mulle väga väga ilusa hennatätoo vasakule käele, peopessa ja käepeale... ja see teeb mind väga
õnnelikuks. hennatätoo on väga spirituaalne ja tähenduslik nende jaoks. minu hennal on südame kujulised lilled ja
iga sõrme peal on väike südamekujulise lille märk. yhel töölistydrukul oli peopessa joonistatud 5 suurt ringi, ta ütles
et see kujutab raha.
ma olen väga õnnelik ja ma pingsalt mõtlen, et mida ma neile töölistüdrukutele vastu anda saaks või õpetada
või kuidas neid aidata. sest tegelikult nendele
minuga suhtlemine on ka väga eriline, sest siin pole kombekas kõrgemast klassist inimesel väga töölisklassiga
sõbrustada, nendesse suhtutakse kui teenritesse. kui te vaid oleks näinud neid õnnelikke nägusid ja millise õnnega
üks tüdruk minu kätt katsus.
Nagu minu kaastöötaja (üks teine) Sunita ütles, et kui ma vaid teaks mida töölistele tähendab kui ma nendega
suhtlen..et kui ma vaid kujutaks ette kui tähtis see nende jaoks on.
ja kui ühe käe hennatätoo oli valmis läksime Sunita III jälle tagasi tehasesse. ta küsis ka, et kas ma tahan, et
ta teeks õhtul veel juurde..aga kuna mul õhtul pimedas eriti ei soovitata üksi võõras kohas liikuda,
siis ma parem ütlesin, et lõuna ajal.
aga ta vaeseke ei saanud täna lõunat süüa, sest ta joonistas mulle maalingut..tahan talle viia ühe õuna
ja maiustusi tänuks.

kas te teate, et enamuse aja oma päevast ma naeratan ja mul endal on juba imelik ennast tõsisena näha.


cockroaches-prussakad:

meie kodus on suured prussakad, kellele me täna mürki ostsime ja nüüd on nad oma urgudest välja roninud ja
surevad üksteise järgi ja meie korjame nende laipu.


3.oktoober

parem käsi:
täna on mu parem käsi kinni. Sunita III tegi teisele käele ka hennatätuu. seekord käisin tema pere kodus..
see olii natuke korralikum maja kui vana naise maja..aga siiski töölise maja. terve mu parema käe peopesa on
kaetud hennaga ja ka parem käsi pealtpoolt. tund aega läks maalingu tegemiseks ja täna jälle ei jõudnud me lõunat süüa.
ta andis mulle maiustust ja ta väike vend tegi mulle teed. nad on head inimesed.
tagasi tööle minnes kuulsin, et teised töökaaslased ootasid ja otsisid mind lõunale..ja nad ei saanud aru kuhu ma kadusin.
siin on komme alati oodata üksteist ja siis koos lõunat süüa..keegi üksi ei söö..niisiis tavaliselt me ootame üksteise järgi.
ja siis rase Sunita, kes väga hoolitsev minuga on..aga ta ütles et ma ei tohiks töölisklassi kodudes käia ja neid usaldada..


4.oktoober

minu ja töölisklassi sõprus tekitab siin kõvasti poleemikat ja põhimõtteliselt mulle tehti selgeks, et
nendega on ohtlik suhelda. täna kõik kontrollivad mind, et töölisklass mind jälle firma territooriumilt välja ei viiks.
kuigi nad olid väga head minuga ja ma ei usu elusees et nad on halvad inimesed või ohtlikud mulle.

tegelikult on probleem klassivahes ja sellepärast ma ei või suhelda nendega. ja mu töökaaslased nüüd koguaeg
korrutavad kui ohtlik see on.
muidugi ma olen selliste asjade vastu, aga siin kahjuks ma ei saa midagi teha. tuleb arvestada nende reegleid.
töökaaslased on muidu ka väga head minuga ja ma ei taha parem hakata neile neid asju selgitama. siin maailmas käivad
asjad lihtsalt liiga teistmoodi ja see looks ainult segadust.