18.okt
Jaipur 250 km:
Delist-Jaipuri sõitsime öösel 6 tunniga, kuigi tegelik vahemaa kõigest 250 km..sellest 6 tunnist istusime 3 tundi delhis
liiklusummikutes.
Öösel olin tagasi oma kodus ja hommikul taas tööl. Töötegemisest suure väsimuse ja üsna tuntava kuumuse tõttu
ei tulnud midagi välja. Jaipuris on palju soojem kui delhis ja igapäevane higistamine võis taas alata..aga õnneks
on siin värske õhk mittte mingi räipe-sitahais mida ma Delhis pidevalt messi ümbruskonnas tundsin.
Tänaseks päeva plaaniks oli mul töötegemise asemel hoopis üks eestist saadetud pakk Jaipuri General Post Office'st ära tuua.
Riksaga GPO'sse kus muidugi selgus, et pean homme tagasi tulema, sest Mr.Paki Järelvaataja tööpäev sai just läbi.
ehk siis tüüpiline india värk, kõik on aeglane ja vusserdusrohke ja kunagi ei saa kindel olla mis saab!!!!!
AGA oh ime, jätsin vist Mr.Paki Üleandjale hea mulje, tegin kurva näo ja jutustasin oma tööst siin ja
et mul ei ole aega homme tulla. Niisiis imede, ime ta pikendas oma tööpäeva poole tunni võrra, et mina oma pakikese
kätte saaksin. Vusserdusrohke see paki kättesaamine oli, tuli anda vähemalt 5 allkirja + koopia oma passist ja viisast
+ pidin ette näitama paki sisu. Blond juuksevärv mille Roy saatis oli päris ära lömastatud ja pakkus kõigile meestele
huvi, et mis asi see veel on. Siis ma ükshaaval seletasin kuidas see blond juuksevärv käib ja kõik mehed postkontoris
hõiskasid (ainult mehed,sest naisi seal lihtsalt ei töötanud). Ja ütlesin Mr.Paki üleandjale, et ta on good man ja tänasin
. Ta tänas ka vastu ja ütles, et kuna ma olen India külaline ja töötan siin, siis külaliste eest peab hästi hoolitsema.
Lahkusin. ja liikusin edasi...
Tänaval hakkas minuga üks jalgrattariksha juht kauplema, et ta viib mind 10Rp eest AjmeriGate juurde ära..
tavaliselt väldin neid, aga kuna ta oma hinda 5Rp'ni alandas siis miks mitte.Arvata oligi, et ta nii odavalt oli
nõus mind vedama, sest ta sõit oli tõepoolest väga aeglane ja pigem ta tahtis eputada.
kui te vaid oleks näinud kuidas ta oma rikshajuhtidest sõprade ees eputas ja ringi vahtis,et
kas kõik ikka näevad tema klienti...ma naersin kõvasti üksi seal rikshas..lõpuks küsis mu käest ikka 10Rp, aga
ma andsin 5 ja saatsin ta metsa ja kõndisin bussi peale.
Bussis jällegi igapäevane lugu..istus minu kõrvale
noormees ja hakkas rääkima..pärima igasuguseid isiklikke asju, kuni tüüpiliselt väga tüüpilselt omapäraselt indiale
küsimus; kas ma olen abielus?- edasi ma juba teatsin mis tuleb ja proovisin seekord vastata teisiti, vastasin, et jah
ja et mu mees elab ka siin ja me oleme väga õnnelikud. ja oh ime..peale seda vastust istus noormees vaikselt oma kohal
edasi ja ei teinud enam piiksugi kuni minu peatuseni kus ma bussist maha hüppasin.
Läksin maiustuste poodi ja ostsin 50Rp eest Gulab Jamule (suhkru vees kypsetatud biskviidid) ja teisi majustusi.
pagaripoest ostsin moskquitos out good night , juustu ja piima. tänavanurga oma lemmik juurviljamüüja, vanamees
kes mulle alati hea hinnaga annab ja lisaks kotitäis chillisid, coriandrit ja tilli paneb, temalt ostsin lillkapsast ja
kurki ja mingeid muid juurvilju mida meil eestis ei ole ja mille nimesid ma ei tea, aga mida annab ka süüa ja keeta
ja muidugi sain hunniku chillisid ja mingeid juurikaid tasuta kaasa..ta on jällegist üks hea vanamees, kes ei ürita meid
petta.
19.okt
India värgist:
Täna jagasin Roy saadetud kommid tööjuures laiali. ja te ei kujuta ette milline tormijooks nendele oli.
ma ei suutnud oma naeru pidada. vaatemäng, nagu lasteaia lastele jagatakse komme ja kõik on ringis su ümber ja
paluvad, palun anna 5 kommi..okei 2 kommi veel juurde ja siis kommijagaja Mr.Thomas jooksis kommipakiga eest ära,
mööda tehast jooksis ringi ja töötajad jooksid järgi, et kommi saada
...käi metsa noh :D .. naersin nii kõvasti ,et ei osanudki enam naerda.
Tsirkus siin on. Need kommid 2 pakki söödi vist 10 minuti jooksul tühjaks.
Ja siis sain telefonikõne:"tere mina olen Chhail disainer,kas sa mäletad mind, kas minu juuksevärv on ka saabunud ?"...
apppppiiiii...jah siis mul tuli meelde küll, et pidin ühele moedisaineri poisile blondi juuksevärvi
eestist orkunnima. Palun saatke mulle blond juuksevärv järgmise pakiga või tooge kes siia tulevad. PALUN.
muidu nad ei jäta mind elusees rahule.
Muidugi veel india värgist. Nad kaotasid meie messi väheste tellimuste raamatu ära, kaotasid ära..keegi ei tea kus see on
ja keegi ei ole näinud. Töölispoisid kes asju pakkisid muidugi ammugi ei tea, kuigi mina arvan, et nad viskasid selle ära
sest ma nägin seda ühes suures paberkotis kus oli palju pabereid, ma arvan, et nad arvasid et see on prügi ja viskasid ära.
oeh. muidugi keegi ei julge öelda, et tema seda tegi.
Kuna mina pidin neile tellimustele vastama, siis paha lugu küll kui see kadunud on, aga kui keegi midagi ei tea,
pole tõesti midagi teha.
Mis siin toimub. Majaehitus, kõik on masinaid ja sadu töölisnaisi-mehi täis, kes maja ehitavad, otse minu ruumi vastas..
uue tehase ehitus. uskuge see maja ehitatakse nädala ajaga valmis, sest tänase päevaga on müürid juba püsti ja orjad
töötavad 24h...nagu filmis.
Selle tõttu vist pole wc's vett ja täna ma enam wc'sse ei lähe, sest see oli sita junne täis. pean kannatama kuni koju saan.
oi. mu boss oli praegu väga õnnelik, sest ma tegelen nende firma presentatsiooniga ja talle väga meeldis.
muidugi ta ei kujuta ette kui palju tööd selle kõigega on, sest pean pildistama üles kõik parimad rõivad+ tekstiilid+
tegema photoshop kujunduse+ panema kokku presentatsiooni arvutis. ta arvas et ma teen selle 3 päevada..aga
see pole võimalik.
Jaipur 250 km:
Delist-Jaipuri sõitsime öösel 6 tunniga, kuigi tegelik vahemaa kõigest 250 km..sellest 6 tunnist istusime 3 tundi delhis
liiklusummikutes.
Öösel olin tagasi oma kodus ja hommikul taas tööl. Töötegemisest suure väsimuse ja üsna tuntava kuumuse tõttu
ei tulnud midagi välja. Jaipuris on palju soojem kui delhis ja igapäevane higistamine võis taas alata..aga õnneks
on siin värske õhk mittte mingi räipe-sitahais mida ma Delhis pidevalt messi ümbruskonnas tundsin.
Tänaseks päeva plaaniks oli mul töötegemise asemel hoopis üks eestist saadetud pakk Jaipuri General Post Office'st ära tuua.
Riksaga GPO'sse kus muidugi selgus, et pean homme tagasi tulema, sest Mr.Paki Järelvaataja tööpäev sai just läbi.
ehk siis tüüpiline india värk, kõik on aeglane ja vusserdusrohke ja kunagi ei saa kindel olla mis saab!!!!!
AGA oh ime, jätsin vist Mr.Paki Üleandjale hea mulje, tegin kurva näo ja jutustasin oma tööst siin ja
et mul ei ole aega homme tulla. Niisiis imede, ime ta pikendas oma tööpäeva poole tunni võrra, et mina oma pakikese
kätte saaksin. Vusserdusrohke see paki kättesaamine oli, tuli anda vähemalt 5 allkirja + koopia oma passist ja viisast
+ pidin ette näitama paki sisu. Blond juuksevärv mille Roy saatis oli päris ära lömastatud ja pakkus kõigile meestele
huvi, et mis asi see veel on. Siis ma ükshaaval seletasin kuidas see blond juuksevärv käib ja kõik mehed postkontoris
hõiskasid (ainult mehed,sest naisi seal lihtsalt ei töötanud). Ja ütlesin Mr.Paki üleandjale, et ta on good man ja tänasin
. Ta tänas ka vastu ja ütles, et kuna ma olen India külaline ja töötan siin, siis külaliste eest peab hästi hoolitsema.
Lahkusin. ja liikusin edasi...
Tänaval hakkas minuga üks jalgrattariksha juht kauplema, et ta viib mind 10Rp eest AjmeriGate juurde ära..
tavaliselt väldin neid, aga kuna ta oma hinda 5Rp'ni alandas siis miks mitte.Arvata oligi, et ta nii odavalt oli
nõus mind vedama, sest ta sõit oli tõepoolest väga aeglane ja pigem ta tahtis eputada.
kui te vaid oleks näinud kuidas ta oma rikshajuhtidest sõprade ees eputas ja ringi vahtis,et
kas kõik ikka näevad tema klienti...ma naersin kõvasti üksi seal rikshas..lõpuks küsis mu käest ikka 10Rp, aga
ma andsin 5 ja saatsin ta metsa ja kõndisin bussi peale.
Bussis jällegi igapäevane lugu..istus minu kõrvale
noormees ja hakkas rääkima..pärima igasuguseid isiklikke asju, kuni tüüpiliselt väga tüüpilselt omapäraselt indiale
küsimus; kas ma olen abielus?- edasi ma juba teatsin mis tuleb ja proovisin seekord vastata teisiti, vastasin, et jah
ja et mu mees elab ka siin ja me oleme väga õnnelikud. ja oh ime..peale seda vastust istus noormees vaikselt oma kohal
edasi ja ei teinud enam piiksugi kuni minu peatuseni kus ma bussist maha hüppasin.
Läksin maiustuste poodi ja ostsin 50Rp eest Gulab Jamule (suhkru vees kypsetatud biskviidid) ja teisi majustusi.
pagaripoest ostsin moskquitos out good night , juustu ja piima. tänavanurga oma lemmik juurviljamüüja, vanamees
kes mulle alati hea hinnaga annab ja lisaks kotitäis chillisid, coriandrit ja tilli paneb, temalt ostsin lillkapsast ja
kurki ja mingeid muid juurvilju mida meil eestis ei ole ja mille nimesid ma ei tea, aga mida annab ka süüa ja keeta
ja muidugi sain hunniku chillisid ja mingeid juurikaid tasuta kaasa..ta on jällegist üks hea vanamees, kes ei ürita meid
petta.
19.okt
India värgist:
Täna jagasin Roy saadetud kommid tööjuures laiali. ja te ei kujuta ette milline tormijooks nendele oli.
ma ei suutnud oma naeru pidada. vaatemäng, nagu lasteaia lastele jagatakse komme ja kõik on ringis su ümber ja
paluvad, palun anna 5 kommi..okei 2 kommi veel juurde ja siis kommijagaja Mr.Thomas jooksis kommipakiga eest ära,
mööda tehast jooksis ringi ja töötajad jooksid järgi, et kommi saada
...käi metsa noh :D .. naersin nii kõvasti ,et ei osanudki enam naerda.
Tsirkus siin on. Need kommid 2 pakki söödi vist 10 minuti jooksul tühjaks.
Ja siis sain telefonikõne:"tere mina olen Chhail disainer,kas sa mäletad mind, kas minu juuksevärv on ka saabunud ?"...
apppppiiiii...jah siis mul tuli meelde küll, et pidin ühele moedisaineri poisile blondi juuksevärvi
eestist orkunnima. Palun saatke mulle blond juuksevärv järgmise pakiga või tooge kes siia tulevad. PALUN.
muidu nad ei jäta mind elusees rahule.
Muidugi veel india värgist. Nad kaotasid meie messi väheste tellimuste raamatu ära, kaotasid ära..keegi ei tea kus see on
ja keegi ei ole näinud. Töölispoisid kes asju pakkisid muidugi ammugi ei tea, kuigi mina arvan, et nad viskasid selle ära
sest ma nägin seda ühes suures paberkotis kus oli palju pabereid, ma arvan, et nad arvasid et see on prügi ja viskasid ära.
oeh. muidugi keegi ei julge öelda, et tema seda tegi.
Kuna mina pidin neile tellimustele vastama, siis paha lugu küll kui see kadunud on, aga kui keegi midagi ei tea,
pole tõesti midagi teha.
Mis siin toimub. Majaehitus, kõik on masinaid ja sadu töölisnaisi-mehi täis, kes maja ehitavad, otse minu ruumi vastas..
uue tehase ehitus. uskuge see maja ehitatakse nädala ajaga valmis, sest tänase päevaga on müürid juba püsti ja orjad
töötavad 24h...nagu filmis.
Selle tõttu vist pole wc's vett ja täna ma enam wc'sse ei lähe, sest see oli sita junne täis. pean kannatama kuni koju saan.
oi. mu boss oli praegu väga õnnelik, sest ma tegelen nende firma presentatsiooniga ja talle väga meeldis.
muidugi ta ei kujuta ette kui palju tööd selle kõigega on, sest pean pildistama üles kõik parimad rõivad+ tekstiilid+
tegema photoshop kujunduse+ panema kokku presentatsiooni arvutis. ta arvas et ma teen selle 3 päevada..aga
see pole võimalik.
0 Comments:
Post a Comment
<< Home