19th.November.Pühapäev 2006
One Gift
Jälle on puhkepäev,paar nädalat on möödunud ja mul ei olnud aega midagi kirjutada, aga olen elus.Alustades tänasest päevast.Sõime lõunat ühe india sõbra Nietash'e kodus. Kui sattute India peresse söömaajale võib juhtuda, et sealt on raske minema saada (nagu igaltpoolt mujalt) kuna kõht on nii punnis süüa täis. Perekonna naiste kohus on oma külalisi hästi toita ja hoolitsedanende eest. Siiski saime minema ja tõttasime parfüümipoodi. Ülerahvastatud tänava väikeses nurgas istus parfüümimees jaseal oli ka tema pood, üks väike räpane nurgakene tänavaservas, aga samas tema väikese kokkupandava laua peal olifoto kus ta on Prints Charles'iga , talle ulatamas oma taimseid parfüümõlisid. Hämmastav. Ühesõnaga hinnatudparfüümimees. Ostsin Magnolia lõhna ja sain Kashmiri Flower'i lõhna pealekauba , pluss karbitäie viirukeid.Niisiis edasi meie sõbra Kala Mandir sari poodi. Kasia, minu poolakast majakaaslane tahtis sari oma sõbrale...Kala Mandir, nimetab meid oma põhiklientideks ja meile antakse alati aukoht ja eraldi ruum, kus me saame kõik hinnalisisarisid lihsalt proovida ja katsuda, nende hinnas ulatuvad 3000Rp kuni 150 000 Rp, fantastilised... kahjuks ei saa keegimeist endale neid lubada, aga õnn on et meie sõber lubab meil neid niisama proovida ja imetleda.Minu kaks uut sari on ka pärit sealt poest.Meie sõber Kala Mandir lubas Kasiale, et ta saadab talle sünnipäevaks tasuta 6000Rp maksva musta tikanditega sari..kingitus. tahaks seda India lahkust näha. Alati kui lahkume sealt poest, on meil kott kingitusi täis, eelmine kordsaime tasuta sallid, seekord mobiili toolid. Ja muide tema kaudu saame osta ka nahkkingi ja kõiki riideid ainult tootmisehinnaga ja ei pea maksma ekstratasusid ega pea kauplema ja kuulama lollakaid hullumeelseid hinnapakkumisi.Sari poest kinno- see ettevõtmine meil ebaõnnestus kuna ei viitsinud seista 2 tundi järjekorras et piletit osta.
Teel bussipeatusesse ajas meid taga üks tüütu rattariksha mees, kes vahetpidamata hüüdis ja tahtis peale võttaokei " very cheap price" nagu tavaliselt...Muide linnast meie koduni on 7 km ja on napakas võtta rattarikshat,sestkeegi kunagi ei viitsi nii pikka maad sõita jalgrattaga. Aga kuna mees ise oli nõus 10 Rp eest meid Gopalpura'ssekoju viima, siis mõtlesime katsetada ja näha, et mis saab....Muidugi nagu arvata võis, ei läinud see 10 Ruupia jaGopalpura asi meil nii lihtsalt..kui olime rihkshas ja sõit juba kestis hakkas pihta üks igavene hädaldamine jata hakkas meil 500 Rp nõudma selle sõidu eest...ja muidugi uurima, meie eraelude kohta...nagu ikka rääkisime oma tüüpilised jutud, et abikaasad ja lapsed ootavad meid kodus ja et meil ei ole 500 Rp maksta ja kuidas ta saab niimoodioma meelt muuta kui ta alguses nõustus 10 Ruupiaga. Ütlesime et meil ei ole rohkem raha.Vahepeal ta ajas mingit segast juttu millest me üldse midagi aru ei saanud, ütles et viib meid tasuta ja kordas koguaegühte ja sama " gopalpura...no money..no gift..no money..free" tahtis meile võtta autorikshat, meie tahtsime bussipeale minnaaga sellega ta ei olnud nõus ja lõppudelõpuks ta meile autorikshat ka ei võtnud vaid vusserdas kuidagi pool teed üle sillakuni meil sai kõrini..sest ta ainult kordas, et me peaks andma mingi kingituse talle nagu suudlus või siis500 ruupiat... ühesõnaga palusime peatuda ja andsime oma 10 Ruupiat. Ja kus siis läks alles sõimuks lahti..muidugi ei olnud ta rahul sellega ja kuna Kasia on võimukas poola tüdruk ja tema juba kergesti alla ei anna, siis sõimas vastu......mulle see mees ei meeldinud sest tal olid halvad silmad ja kuna mu üks töökaaslane õpetas, et kuimuudmoodi aru ei saa inimesest, siis tuleb vaadat silmadesse..tal ei olnud head silmad ja ma veitsa kardsin sellepärast,sest ta hakkas meid jälitama ja raha nõudma või oma kingitust...pealeselle tundus ta ka mingi kiiksuga....kuni suure sõimamise peale (Kasia ja rattariksha mees) kogunes kokku terve kamp mehi tänavalt uurides, et mis juthus....niisiis seletasime ja palusime neil selgitada riksha mehel et see ei ole ilus tegu.....toimus naermine jasõimamine läbisegi, sest keegi vist ei tahtnud uskuda, et valged inimesed ja neil pole raha, et rattarikshale maksta..no tõesti... meie tahtsime ju tegelikult bussiga minna, aga kuna see hull nii väga kuulutas ja oli nõus siis...meil oliõigus...ja siis päästis meid üks poiss.....kes maksis rattariksha hullule 10Rp raha juurde, et see minema läheks....ja nii saimegi tast lahti....see poiss saatis meid veel natuke maad edasi, et veenduda kas kõik on ikka korrasja lahkus.........nagu kohalikudki hoiatavad on siin kahte sorti inimesi head ja pahad...ja see on tõsi,võib kohata uskumatut lahkust ja abivalmidust ja siirust...heast südamest ja soovist tulevat siirust, aga samaska kohutavat kavalust ja petmist..Näiteks on mul juhtunud, et tänaval tuleb mõni koolipoiss rääkima ja hoiatama, et ma oleks väga ettevaatlikkuna on kahte sorti inimesi...ja et ma oleks väga ettevaatlik ja on isegi öeldud, et ära sinna poodi mine, see onpetturite pood. See on tõsi. Ja tegelikult esialgu ei saagi aru, kes on halb või kes on hea...kui euroopas on seda lihtne tuvastada, siis siin on kõik väga head ja abivalmid, kuni äkki avastad ennast petturluse või kavaluseohvripesast.