18.sept. 2006


Kaks päeva tagasi jäin äkki palavikku. Kurk valutas, köha ja nohu ja 38,5C, külmavärinates voodis ja mittemidagi teha ei
jõudnud. Samal päeval komberdasin veel tööle, ise ei saanudki aru et nii kõrge palavik oli.
paar päeva puhkust ja tablette ja temperatuur langes jälle normaalsuse tasandile. väike peapööritus kuumusest veel on.

Hommikul sattusin liiklusummikusse, siin vist tähendab see seda, et ükski liiklusvahend; ei kaamelid, ei autod,
ei motod, ei elevandid, ei bussid ei liigu mitu tundi edasi ega tagasi.Niisiis läksin jala koos kitsede ja sigade ja
teiste väiksemate olenditega kes suurte vahelt läbi mahuvad. jäin hiljaks.

Mul on ka juba omad "sõbrad" kes mind tulekul ja minekul tervitavad. Üks sõber, väheste hammastega poiss
istub töökoha lähistel tänaval ja juba alati kaugelt naeratab ja tervitab ja tahab kätt suruda.
Tööjuures on enamus kõik töölised sõbrad, kõik naeratavad ja lehvitavad kui mu ruumist mööduvad.
Ja eriti suured sõbrad on kodutänava lapsed. kui nendest keegi märkab, et ma tulen
jooksevad kõik küla lapsed kokku ja siis teretan neid ükshaaval kõiki 15't last. Täna nad kinkisid mulle lilleõie.
ja igakord nad küsivad uuesti "what's your name".
Templi kõrval on ka mõned lapsed kes ratastega järgi sõidavad, et öelda "hello" ja siis jälle ümber pööravad ja
jälle taas mööda sõidavad, ise itsitavad.
Hindud on kõik suured sõbrad, võtavad suure siira naeratusega kahelkäel vastu. Samalajal peab nendega ikka ettevaatlik ka
olema, sest vahel võib nende suure lahke naeratuse taga olla hoopis kaval rahahimu, kuna ikkagi valge inimene on
kui rikkuse jumalus.
Enam ma hirmu ei tunne kui tänaval kõnnin, algul oli kõhe ja ebakindel, kui kõikide uurivad pilgud tänaval minule suunatud.
Hindud on rahumeelsed, ohtlikud nad ei ole (kui just öösel kuhugi kahtlasesse urkasse ei roni ) ja kui abi küsida
siis keegi ei keeldu või ei vaata eemale ega põgene eest.


19.sept.2006
THINGS TAKE TIME
need kolm sõna on kirjutatud suurte trükitähtedega minu kodu seinale. ja see on tõsi, sest
indias võtavad asjad tõesti väga kaua aega.
interneti kaablit ei ole mulle ikka organiseeritud ja juba kaldun arvama, et seda ei tulegi..kuna
kellegil ei ole aega sellega tegeleda.
täna pidin bossiga dehlisse sõitma, et kangaid valida,see sõit lükkus järgmisesse nädalasse edasi.
bussisõit tööle võib kesta 15nest minutist 60neni, kuna mõni lehm on teepeale magama jäänud või
mõnel muu põhjusel näiteks, et buss läheb katki.
arvestama peab sellega, et hindud, alati rõõmsalt jutustavad ja lubavad, oma suuurel siiral
naeratusel, säravail silmil. Aga juba järgmiseks päevaks on neil kõik meelest läinud ja taas
tuleb ennast meelde tuletada...ja kordub sama..kui neil lubatu meeles, siis hakkab ehk midagi
toimuma.

Cuttingmaster on mu sõber. teepausi ajal toob mulle exstra koguse india chaid,tööliste
lauast. vahel on pakkunud mulle suitsu, aga ma ei ole julgenud kordagi proovida..jumal teab
mis see india pläru võib teha.
ta on umbes 40 aastane, ta on siuke moodsam mees siin, ainuke kes suitsetab ja
sellise moodsa väljakasvanud soenguga.. ja alati oma kääride ja mõõdulindiga ringisahkerdamas.
väga sõbralik.
kahjuks ma ei saa paljudest asjadest aru, mis ta räägib, aga täna vist kutsus või
soovitas minna pühapäeval templisse või midagi. siis ma õpetasin talle kuidas ingliskeelseid
moekunstnike nimesid lugeda ja hääldada ja näitasin pilte ja üritasin selgeks teha
mis on euroopas moodne kanda, oma ülilakoonilises inglise keeles.
siis kõikides meestes, tekitas elevust mu kavandatud lühikesed püksid, kummipaeltega..need näevad
välja nagu india naiste aluspüksid ma arvan, aga meie jaoks on need pigem tänavariietus.

Väike teepoiss, kes meile alati teed toob, ta seisab ka tükk aega minu laua taga ja vaatab
hoolega moeajakirju, kohe väga uuriva pilguga, ma siiski arvan, et ta vaatab rohkem neid
poolpaljaid modelle kui moode modellide seljas. cuttingmasterile meeldisid ka enamasti sellised
moed kus oli paljas kael või jalad.


Boyfriendidest ja Girlfriendidest:
Mul oli pikk vestlus Sunita'ga ( minu töökaaslane,tekstiilidisainer.hindu tüdruk.abielus.ootab last) teemal
kas boyfriend on "mees/abikaasa" või "sõber- nagu mina ja sunita oleme sõbrad".
pidin pikalt selgitama mida see mõiste täpselt tähendab.
India tähenduses on boyfriend tulevane abikaasa- mees kelle perekond on oma tütrele välja valinud.
Perekond valib/otsib tütrele abikaasa, arvesse võttes poisi perekonna ja suguvõsa staatust ja kuuluvust.
Tüdruk kolib peale abiellumist alati mehe ja tema perekonna majja.
Kas teate, et indias ei ole "abikaasadel", paaridel viisakas avalikes kohtades kallistada, suudelda või isegi käest
kinni hoida. Selle kohta seletas Sunita, kuna kõik teavad mida paarid teevad ja see ei ole vajalik
demonstreerida või näidata.
Muidugi oli tal hullult naljakas kui ma rääkisin kuidas meil on ja missugune segadus kõigega.
Aga tema on rahul oma vanemate valikuga ja ta ei tahakski et oleks teistmoodi.
Sunita mees on päris edukas maalikunstnik kohalikus elus, ta näitas mulle täna tema maale..superilusad..nüüd mul
käis juba mõte peast läbi, et äkki ma saaks tema mehe ateljees ka maalipraktikat teha.
Veel ta ei saanud sellest aru miks meil lapsed kolivad oma vanematest eraldi elama. Indias kõik lapsed jäävad vanematega
, väljaarvatud tütred abielludes kolivad mehe vanemate juurde. Ta ei saanud aru, et kuidas saab üksi elada...oma
vanematest lahus.


Jah ja nüüd tähelepanu. Hindudel ei ole rahvuspühasid, ega muid pühasid mida peaks tähistama töövaba päevaga.
Niisiis igasugused jõulupühad või vaheajad tuleb mul unustada. Kõik töötavad, iga päev, väljaarvatud pühapäev..kuid
väga paljud töötavad ka pühapäev 7 päeva nädalas. Mul on isegi vedanud et mu tööpäev kestab 10-17.30ni.
Täna rääkisin väikeste armsate töölistüdrukutega ja nende tööpäev on 9- 19ni ja vahel ka 7 päeva nädalas.