21.sept

Protestist ja tormist:
Eile istusin 2 tundi peale tööpäeva lõppu ikka tööl. Päeval toimus meie tööpiirkonnas Sanganer'is moslemite ja
hindude vaheline action. Kuna siia linnaossa loodi moslemite palvuspunkt, toimusid terve päev protestiaktsioonid
hindude ja moslemite vahel.Politsei oli andnud hoiatuse ja bussiga sel päeval eriti liigelda polnud kasulik seal piirkonnas.
Ootasin peale tööpäeva 2 tundi kuni autojuht mind koju viis.


Ja järgmine tööpäev lõppes tormiga. Sellest ajast kuni ma siin olen (juba 2 nädalat )ei ole ma vihma näinud
ja täna lõpuks tuli,koos suure tormiga, paduvihm. Hindudel oli lõbu laialt, kõik uputas ja töökohas jooksis
vesi üle uksepiitade. kõikidel oli naeru ja rõõmu ja poisid tegid veesõda, samalajal kühveldasid pihkudega
vett toast välja. Kõik võtsid õues duSSi ja olid paari sekundiga läbimärjad.
Mõndadel bussidel oli koduteel mootor ülesütelnud ja lehmad ja koerad ja kaamelid olid kõik läbimärjad ja siputasid ennast.
Sigadel olid rõõmupäevad nad lausa suplesid mudas..kõik haises, vesi ja sitt ja prügi voolas kõikjal. Inimesed olid
rõõmsad ja plätserdasid poriloikudes koos sita ja muda ja prügiga, sigadega ja prussakatega ja oravatega ja hiirtega.
Kodus ei olnud elektrit. tegime Blind Coockingut, ühepajatoitu oli hea teha kui midagi ei näinud, potti läks
kõik mis kätte juhtus. kogu linn oli pime. naabermajas askeldas hinduema-küpsetas küünlavalgel oma ciabattisid ja
kuskil teises naabermajas laulis üks vanamees oma mantrat. kõik oli vaikne. perekonnad istusid terassil või kühveldasid
majast vett välja tänavale. Peale vihma kui ma esimest korda siin tundsin, et õues on värske õhk nagu meil eestis suvel.
varusime poest küünlaid juurde, sest mõned elektriliinid olid täiesti mahapekstud vihma poolt ja karstime et võib
2 päeva ilma elektrita juhtuda.
Aga tagasi tuli elekter, vahepeal kaob küll mõneks ajaks ära ja siis tuleb tagasi.

pean salaplaani hakata siin oma kollektsiooni tootma. Töötegemise asemel arvestasin täna
rahasid. umbes 2000 eesti krooni eest saab 10 mudelilise kollektsiooni- kvaliteetse kanga ja õmblemise teostamise rätsepa
juures + igasugused ehted + kingad sinna juurde, täiskomplekt. Võrdluseks eestis saab selle raha eest võibolla ainult mõne
viletsa sünteetilise kanga ja seda ka mitte tervele kollektsioonile.

Tööjuures Sunita, mu abiline, ütles mulle et ma töötan liiga palju selle olematu raha eest ja soovitas rohkem puhata.
Niisiis lösutasime terve päev,vahepeal Sunita magas lauapeal, noh tähendab ta koguaeg magas kui just boss teda ei kutsunud,
mina ei oska veel niimoodi magada nagu hindud, pea laual ja kõik magavad..tööajal, kui väsimus peale tuleb.
Vahepeal tuli teine Sunita, rase Sunita ja siis hakkasime õudsalt vürtsiseid Numkineid sööma. Rääkisime, magasime,
sõime ja jõime india chaid, mida paar korda päevas Mandid (laber-tööline, ettekandja poiss) toob.

Iga päev tööjuures pinnin neid, et nad õpetaksid mulle mõne india laulu ja tantsu, aga nad on nii häbelikud.
aga nüüd ma sain Thomase (arvutipoisi) käest kingist india muusika plaadi.. hullult naljakas on, kõik laulud on õnnelikusele
ja rõõmustamisele suunavad ja jumalate kiitusest jutustavad..tõesti ei saa tõsiseks jääda neid kuulates.



25.sept

uus rõõm, uued riided:

nüüd mul on uued riided, india siidist ja õhukesest puuvillasest ilusad püksid, pluusid ja seelikud ja paar kotti ka.
enam ei pea ma paksutesse teksastesse ja mitmesse paksu pluusi mähituna läbihigistatuna tööl käima.
pühapäeval käisime Pushkaris, see on väike tekstiilikaubandus küla, jaipurist 4 tunni bussisõidu kaugusel. Hommikul
kell 5 läks buss ja 9.30 olime Pushkaris. Esimene ettevõtmine oli hommikune mäkketõus ja templisse minek..
aga tempel asus mäe tipus, nii umbes tund või natuke kauem ronimist ja higistamist ja tipus me olimegi.
Peale templit ja vapustava vaate imetlemist mäetipust võis taas allaronimisele mõelda. Mul oli silme eest küll must kui
alla ronisin ja vaevu hoidsin mõistust kehaga tasakaalus, et pikali ei kukuks või minestaks..päris ohtlik oli alla tulla
kui pidevalt silme eest mustaks läks ja keha palavusest värisema hakkas.
Kosutav eine Baba Restoranis ja peale seda võis shoppamine alata.
Pushkar on väga meeldiv koht ostude tegemiseks, sest: 1. seal on väga odav, võrreldes jaipuri PinkCity hindadega
2. väikesed poekesed kubisevad euroopalikest riietest ja sari/ salvari kaubandus tundub seal hoopis unustatud äri.
3. kaupmehed on sõbralikult meelestatud ja ei ole nii pettusahned kui Jaipuri PinkCity omad, kus ainus eesmärk on võimalikult
palju raha turistidelt välja meelitada.( nagu mul juhtus kus ma pink citys kahe shifoon salli eest 500Rp maksin, kuigi
nende tegelik hind ainult 100Rp oli)

niisiis ostsin palju värskeid siidist riideid ja kogu garderoob ( igaks päevaks uus komplekt + kotid) maksid kokku
ainult 1000Rp (umbes 280 eeki).jalanoude ostmiseks kahjuks aega ei jätkunud..niigi tuli kõik ostud kiiruga teha ja siis
bussi peale tormata. jalanõudega mul samas nii suurt muret ka pole..vanad kaunad kõlbavad muda ja liivahunnikutes
trampimiseks hästi.

moskiitod ja elektrikatkestus:

moskiitod on jälle aktiivseks muutunud..täna avastasin et olen täiesti ära söödud ja mu kodunaabril olevat moskiito
hammustusest mingi kahtlane palavik tulnud (arsti sõnul malaaria see polnud),
mis lõppes kohutava paari päevase allergia taolise löövega üle terve keha... mu toakaaslane Eri on ka haige, isegi nii haige, et
juba mitmendat korda oli tal vaja haiglasse minna..aga teda vaevavad miskid kõhuhaigused ja palavik.
igaljuhul ei soovitanud ta haiglasse minekut,sest suuremat abi sealt ei saa, ainult hunniku tablette ja lisahaigusi,
kuna vist ka haiglas üritatakse valget inimest petta ja haigemaks teha kui tegelikult.. viimanekord juhtus tal,
et ta sai ravikaardi peale nii palju haigusi et ta võiks vabalt juba neisse surnud olla..ja yhe öö eest pidi ta maksma
1000Rp + 2000Rp veel tablettide eest, mis kõik tegelikult ei aidanudki.
Noh kui midagi peaks juhtuma siis Kashal(poola tüdruk minu majast) on oma sõbralik doktor, kes asjalikku nõu annab ja
raha ainult tablettide eest küsib..siis lähen temaga.
moskiito hammustused sügelevad jubedalt ja neid eriti kraapida ei tasu, võivad kohe mädanema minna ja hakkavad
mingit plöga välja ajama..pärast on rõvedad armid.
öösel magades peame kindlasti ALATI panema elektripistikusse ühe junni, mis vilgub ja mille küljes on vedelik, mis
ajab moskiitod minema.

Hommikul ärkan palavusega, sest viimased nädal aega iga päev kell 8-.. läheb elekter ära...tuba läheb jube palavaks ja
õhupuudus, sest õhukonditsioneerid ei tööta. igal hommikul, täpselt samal ajal..lausa tüütuks muutub ..
aga vähemalt tean, et kui konditsioneer enam ei tööta siis on kell 8.
noh ja muidugi nagu ma juba eespool mainisin on päevas umbes 10 korda elektrikatkestus ja see on täiesti tavaline nähtus
kui mõnda aega elektrit pole.


26.sept.2006

loomaaed minu ümber:

täna nägin eemal oma kodu lähedal kolme ahvipoissi ringi hüplemas ja verise mädaneva jalaga lehma oma kõrvaltänavas..
kodujäätmeid söömas..ma ei tea kelle lehm see oli, võis ka olla üleüldine lehm..aga selle haavaga võiks nad küll
midagi ette võtta.
sigasid mu koduümbruskonnas eriti ei liigu, aga selle eest on töökoha tänavas lausa terve seafarm elamas..
söövad prügi ja jäätmeid ja pesevad ennast sealsamas prügi sopa sees. ükspäev oli neil mingi oma mäng kui nad ajasid
üksteist taga ja hammustasid ja siis heitsid sopa-prügi loiku kõhuli pikali.

igapäev on loomad mu ümber..vahel jalutab suur pull vastu teepeal ja vahel kui on palju autosid, inimesi, rattaid ja
siis suur pull kes vastu jalutab, siis peab pullile teed andma..kuigi nad on oma eluga nii rahul ja harjunud, et ma arvan, et ükski suur
pull ega lehm siin ohtlik voi kuri ei ole.
ahvid tunduvad ohtlikumad..olen näinud kuidas ahv tõmbab naisel sarist ja ootab et midagi söödavat visataks.
ilusad värvilised papagoid on igalpool..sellised suured ja siis veel igasugused huvitavad suured linnud,värviliste
tuttidega ja isegi paabulindu olen näinud tänaval jalutamas.
ja muidugi, koerad on kõikjal..vahel karjadena liiguvad, sellised peenikesed ja kribud, ilma karvadeta..
ühtegi haukuvat koera pole ma nende seas õnneks/kahjuks veel näinud..neil on ka oma vaba elu..nagu kõikidel loomadel siin..
kaameleid olen ka vabalt jalutamas näinud, kuigi tihti on nad rakendatud ja kasutatakse hobuveokina.
ainult elevanti ei ole ma veel vabalt jalutamas näinud..elevant tundub olema luksuslik ja hoitud, alati omanikuga koduloom.

kodus, toas on meil ka loomaaed: sipelgad, mingid kiiresti paljunevad väikesed putukad ja siis tarakanid..
vist prussakad ka-Wc ja muidugi moskiitod ja siis veel igast erinevat liiki sipelgaid suuri ja väikseid.
ära ei tohiks unustada ka rohelisi sisalikke umbes 15cm pikkuseid kes vahel mööda seinu jalutavad, aga nad ehmatavad ja
varjuvad peitu kohe kui nad avastatud. ühed väikesed putukad on sellised kes paljunevad puuviljade peal ja kui võtta kätte
mingi puuvili kus nad on siis varsti on terve käsi neid väikesi elajaid täis, selleks peab kõik värske toit olema
alati külmkapis, isegi leib.


27.sept.2006

töötamisest, disainimisest ja tootmisest:

18 minu disainitud näidiseksemplari on valmis, veel umbes sama palju on teha. kuna ma koguaeg aina juurde kavandan, sest midagi muud
eriti tööl teha pole, siis ei tundu sellel toodangul lõppu tulema.
nad teevad ikka superkvaliteetset tööd. lõikeliselt muidugi peab kõik väga lihtsalt lahendama, sest tundub, et nende
teadmised ulatuvad väga lihtsalõikeliste lahendusteni...sissevõtteid näiteks eriti ei armastata..üldse on parem
kavandada kõik väga lihtsalt ja keerulisuse asja juures võib luua näiteks tikandite või pliseeride, voltidega või
kurrutamisega...mille peale nad lausa spetsid on. loomulikult ka igasugused trükitud kangad, mida ma lausa
pean kasutama.
kõik kangad on fantastiliste printidega ja nii pehmed puuvillased, et võikski katsuma jääda.
kangaste kohapealt ma saan siin suure koolituse..sest turul, tuleb ainult tuvastada vale-siidi ja õiget siidi...
..nad on tohutud meistrid ja isegi teadjal inimesel on raske vahet teha.


niisiis mu praegune tööülesanne on kavandamine. kui näidised on valmis, kutsume bossi neid üle vaatama ja siis ma
kavatsen talle rääkida, et on oluline pildistada asjad inimese seljas ka ära....varasemad tooted on neil väga
napakate snapshootidena manni peal pildistatud, mõned inimese seljas...aga väga koleda vanamuti stilistikaga, udused pildid.
palun..ma ei taha enda kollektsioonist selliseid pilte.
veel pean kavandama kohalikule turule mõned seelikud..pikad, prinditud kangastega ja rohkete tikandite ja litritega..
see mul eriti ei edene, sest see on liiga kitch-etno.

nagu ma nüüdseks olen aru saanud siis olen ma siin ainus moedisainer..teised tegelevad kõik pisemate töödega ja
tekstiilide kavandamise ja disainimisega.. on veel üks poiss kes siin korra nädalas käib ja väidetavalt on ta ka
moedisainer, aga praegu hetkel teeb ta neile ainult kotte..ja rase Sunita kavandab ainult tekstiile.
mul on ka oma abiline siin (teine Sunita), kes siis ka aitab näidiste tootmist kontrollida.
üldiselt ma lausa imestan, et mulle kohe selline suur vastutus anti, kavandada kogu vabriku rõivatoodangut + tikandeid..
kui tahan võin teha ka kangaprindi kavandeid, aga üldsiselt ma tekstiilidisaini ei tee.
töölistega suhtlemine sujub ülihästi..kuigi enamik räägib ing keelt väga halvasti, aga paberi ja pliiatsi abil
saab kõik selgitatud. nad ütlevad, et ma joonistan väga hästi ja tundub, et neil ei ole arusaamisega mingit probleemi.
samas ma hindan ka nende oma käekirja minu asjade suhtes, sest neil on tehnilised oskused nii suured, et nagu
ma olen aru saanud..kavandite teostamisega pole mul probleemi olnud, sest nad leiavad asjadele ise suurepärased lahendused
ja ma olen päris rahul.

mu amet on siiski vist tähtsuselt kõrgemate ametite hulka kuuluv, seega käib meil ka oma tööline-jooksupoiss, kes
toob alati külma vett, chaid ja kutsub koristaja.. see koristamise asi on siin väga suvaline..täna näiteks
tulin tööle ja mu laud oli mingit blöga täis..ma arvan et eile kui ma varem lahkusin keegi lõunastas mu laua taga ja
siis jäigi kleepuvaks. nad söövad ju kätega ja nii et kõik on rasva ja blöga täis.
vee joomisega on siin oma rituaal...alguses ma jõin pudelist nii nagu ikka meil juuakse (suu vastu pudelit) ja siis
ma ei saanud aru, et mulle toodi oma pudel ja tass...asi on selles, et siin keegi ei joo nii et paneb suu vastu pudelit..
nad ei puuduta suuga pudelit, sest neile on see ebameeldiv..nad kallavad lihtsalt vee suhu. mina nii ei oska juua ja kasutan
ainsana klaasi vee joomiseks...enam ma ei joo ka pudelist..sest kuna kõik jagavad vett..pole nii viisakas juua.
õnneks nad on hästi mõistvad ja ei pane pahaks kui ma kogemata midagi valesti teen. aga igapäevaga ma üritan
arvestada nende traditsioone ja mitte teha valesti.