VÕITLESIN:

Muide, eile avastasin, et uus tüdruk on võtnud minu mapi vahelt minu tikandikavandid ja toimetab mingeid oma asju nendega... rääkisin oma abilisega ja küsisin kas see on normaalne, et mis toimub...
Täna tulid tikandi töölispoisid, kes on ka mu abilised ja nn vennad...minu juurde ja näitasid, et
mida kõike uus tüdruk on minu tikandikavanditega lasknud teha ja et olevat isegi
bossi juuresolekul rääkinud, et need on tema kavandid.
Olin ÜLIvihane...ja võtsin selle asja kohe ette...poisid veel õhutasid, et ma peaks kaklema hakkama, et miks ta teeb nii ja ütleb et need on tema kavandid...

ja ma võtsin asja ette ja küsisin, et miks ta võtab minu disaine nii...et ta sõnagi ei ütle mis toimub.. et see pole ilus.
Niisiis võitlen elueest, tundub et inimesed on siiski minu poolt ja arutavad seda asja ja muretsevad minu pärast, et mis juhtus. Sest uus tüdruk on väga isekas ja eriti vist ei
meeldi kellelegi.

niisiis võitlen...hetkel.

23.november. 2006
Tühi maja, kinnised uksed..
Me maja on tühi:Jaapanlasest poiss Yuta ja Kasia (poolakast punkaritüdruk) lahkus koju jauus tüdruk Florina kolis ka välja.Ainult Mina ja Jay (Kanada-Prantsuse päritolu edev noormees) kahekesi oleme jäänud...aga kuna tema tihti reisib siis..olengi üksi.Ma üldse ei imesta, et keegi siin olla ei taha. Meie landlord ja lady mõtlevad iga päev uusi reegleid välja...täna nad näiteks lukustasid ühe ruumidest, et meil oleks ainult 2 ruumi ja kui ma ütlesin et tahan oma ruumi vahetadakuna mul pole vannituba ja teises ruumis on, siis lihtsalt öeldi mulle, et mul pole seda vaja, sest ma saankasutada üldist WC' vannituba....ja ruum lukustati. Peale selle et iga hommik kell 6 hakkavad nad õues karjuma jaustega paugutama ja oma koera taga ajama, jalutavad nad ka meie ruumides ja nuhivad ringi...kuigi meie kunagi ei lähe nendepiirkonda...võibolla oli Kasial õigus, et peaks hakkama ka nende ruumides jalutama. Üldiselt mulle ei meeldi ka, et landlord käib iga õhtu passimas, et kes kodus on...ha ha ja täna ta mingi lollinaeratusega ütles, et oo oi sa oled siis üksi täna siin jah.....päris kõhe...panen kõik uksed seespoolt lukku nagu poisid ükskord tegid...ei ole siin midagi meie ruumides ringi kolamist.
tööst:
tööl on hetkel väga pingeline..kõik vusserdavad sest Indiska, meie suurklient muudab oma tellimusi pidevalt janad tegelikult ei saa väga hästi aru mida teha ja siis nad tahavad kõike teha maksimaalselt ja mitmetes kombinatsioonides...Olen kindel kui Indiska kliendid pühapäeval tulevad, siis selgub jälle, et keegi on mõnest värvikombinatsioonistvalesti aru saanud ja mõne valedes värvides toote valmis vusserdanud.kahju on, et nad teevad nii palju tööd ära ja siis alles avastavad, et asi ei sobi.ja mina pean kavandama ja organiseerima 40 tikandi ja kaelusedisaini valmimise...pühapäevaks, ma ei kujuta ettemis moel nad need kavandid kahe päeva ja ööga teostavad..saab näha.Uus tüdruk teeb suuri ümberkorraldusi ja see ei meeldi eriti Miss Indiale (väga väga ilus väike võimukas tüdruk Arpna),kuna keegi ei saa aru miks ta saab 2x rohkem palka kui teised ja samas teeb 2x vähem tööd.Ja noh uus tüdruk on liigagi võimukas..isegi minu tööd hakkas segama ja õpetama..kuigi ta ise ei saanud aru mida ma teen..õnneks oli Sunita minu poolt ja suunas ta ümber teisi kamandama.üldiselt on naised siin väga võimukad ja kipuvad kamandama..ja seetõttu on kõrgematel kohtadel ka enamasti naised.Ma olen ikka veel tööliste lemmik, vähemalt tundub nii...vanad naised tulevad ja haaravad mu kätest kinni javahivad oma suurte säravate silmadega otsa ja pobisevad midagi hindu keeles, vahel nad hoiavad mu käest nii kauakinni, et mul hakkab imelik...väikesed töölistüdrukud ka, kui ma nendest möödun võtavad käe ja hoiavad.
Tegelikult ka kõrgklass poputab ka..aga nemad on mulle kuidagi lähemal ja nad ei sära nii nagu töölisklass kuimind näevad....lõuna ajal annavad beibed mulle oma rasvaseid sööke ja ülimagusaid maiustusi..ja muretsevad, et ma olen liiga peenike jakas ma ikka korralikult söön.
Disainimisest India moodi:Kuidas mulle käib see pinda. Nende jaoks on disainimine see, et nad võtavad ajakirja ja lõikavad sealt väljapildi ja lähevad sellega meistri juurde ja lasevad teha täpselt samasuguse toote nagu pildil....ja kõik...kõik nad disainivad nii. Nagu olen kuulnud teistelt praktikantidelt pidavat see tavaline olema ja keegiindia "disaineritest" ei tea tegelikult midagi tegelikust disainimise protsessist..Enamik neist ei tea mitte midagi joonistamisest, kuna neil ei ole disainimiseks joonistusoskust vaja, on vaja lihtsaltpilti lääneajakirjast.... nad on nii üllatunud, et ma oskan joonistada ja mu kõige lemmikum abiline Ayei (loe varasemaid lugusid) arvas lausa, et ma võiks avada oma kooli, kus õpetan lastele joonistamis. Õilis idee...
Armastusest India moodi:Ayej on ilgelt heasüdamlik poiss ja hoolitseb, aitab mind. Ta räägib küll väga halvasti ing keelt, kuid tohutult püüabja käib mulle rääkimas oma muresid.Ta on 26. aastane, tal on naine ja kaks last..loomulikult vanemate poolt määratud abielu. Üks päev tuleb mu juurde ja kurvalt ütleb, et tead KätlinJi (Ji- nimelõpus tähendab "väga austatud") ma mõtlen iga päev ja iga öö oma girlfriendi peale ja et ta on väga väga ilus...ma ei saanud esialgu aru, et miks kas su naine ei olegi su girlfriend või mis girlfriend.. ja siis jutustas, et5 aastat tagasi oli tal päris girlfriend (mitte tema naine), keda ta siiamaani armastab...ja kuidas ta mõtlebta peale iga päev ja iga sekund ja kuidas ta käib tema maja juures iga kuu mitu korda salaja luuramas ja ootamas, et äkkitüdruk on seal...aga juba viis aastat ei ole ta teda näinud ja temast midagi kuulnud...ja siis vaatas mulleoma suurte vesiste silmadega otsa ja ütles, et ta iga päev palub ganeshit (üks jumalatest), et ta saaks jällekunagi oma girlfriendiga kohtuda ja et temaga oleks kõik korras...Olen kuulnud palju taolisi lugusid siin...ja see on päris tavaline, et peale abikaasa on mehel/naisel veelnn päris armastus, kelle nad on ise valinud, mitte nende vanemad...ja mida varjatakse eluhinnaga. OHTLIKUD MAIUSTUSED:Ükspäev ostsin mingist putka moodi kohast kommipakki meenutavaid asju, küsisin müüalt, et mis see on jata ütles, et SWEETS- maiustus...niisiis neelasin ühe paki alla... siis hakkas imelik tunne kõhus ja süda läks pahaks.järgmine päev võtsin need "maiustused" kotist välja ja küsisin tööjuures, et mis see on...ja siis kõik olidnaerushokis ja üldises shokis...ja küsisid, et mis kust ma need sain ja kes andis ja et ega ma neid ei söö...niisiis selgus, et tegemist on mingit sorti mürgise tubakaga, mis maitseb nagu hambapasta, maksab 1Rp jaon nagu mingi joovastav narkootikumi laadne asi ja tekitab vähki jne..aga seda müüakse igas putkas ja kõigile janeid pakikesi vedeleb igalpool maas...ma ei saanud tegelikult arugi, et see mingi tubakas on...maitseoli nagu mingi hambapastapuru...seda nad siis tarbivad, neelavad alla.Ja järgmine päev Ayej tuli ja ütleb mulle, et KätlinJi ma kuulsin, et sul olid kotis NEED "maiustused", "kas kõik on korras..mis juhtunud on? kas sa tarbid neid...", hakkasin naerma ja seletasin kuidas müüja neid mulle maiustusteks soovitas. ja Ayej ütles, et need on väga halvad jama pean lubama, et neid kunagi enam ei osta...
26.november.pühapäev
Tööst:Nagu kombeks on meil laupäeviti tööpäev:Eile käisid Indiska bossid Rootsist, terve tehas löödi läikima ja lauad pühiti ja koristati, kõik naised kandsid sarisid jamehed triiksärke ja kõik oli korrrastatud ja puhastatud ja poleeritud...mulle organiseeriti isegi prügikast,muidu olin kõik oma pliiatsiprügi pidanud maha teritama ja siis organiseeriti mulle veel kaustad kuhu oma joonistusi panna...see oli tähtis külaskäik ja kõik ootasid....jälle oli rõõm näha meie firmas valget inimest...nad olid väga rõõmsad leideseest eurooplasest disaineri..ja kurtsid, et raske on uusi ideid leida...lubasin neile saata hulgaliselt materiali kõikvõimalike tikandite kohta ja suurepäraseid värskeid ideid.Ja mu 40 tikandidisaini on peaaegu valmis, need on fantastilised ja aina vingemaks lähevad..nüüd pean neile veel teggumoedkavandama.Ajey õpetas mulle mu nime hindi keeles kirjutama...õudsalt ilus, näeb välja nagu tikandidisain. ja nüüd hakkasinaru saama hindi keelsete sõnade ja lausete ülesehituse süsteemist...muidu tundus kõik see kirjapilt nagu "hiinakeel"..kõik tehase poisid on armukadedad, et Ajey on minu parim sõber ja kuna Ajey on production coordinator..ehk siis organiseeribkõike tootmises toimivad, on ta nende boss ja poisid käivad teda pidevalt minu juurest ära kutsumas ja mõtlevad igasuguseidnaljakaid nippe välja, et tema tähelepanu eemale pöörata..näiteks helistavad Ajey'le kõrvalruumist...Ajey ütleb et nad on armukadedad......nalja meil saab....ja Ajey ütles, ma loodan et see oli naljaga mõeldud,kuigi indias...kunagi ei või teada, ütles neile: " Ilma minu käest luba küsimata, ei või ükski poiss Kätlinigajuttu rääkimas käia !" Naersime.Ja mu armsakesed india beibetüdrukud ütlesid, et ma ei ole enam Eurooplane vaid Indialane ja nad palusid, etma värviks oma juuksed ära ja hakkaks ka sari kandma ja paneks omale Pindi täpikese otsaette..jneNäete siis ainult kolm kuud Inidas ja minust on saanud kodanik...ma ei kujuta ette kui kurvaks nad lähevad kuilõpuks lahkun.

19th.November.Pühapäev 2006
One Gift
Jälle on puhkepäev,paar nädalat on möödunud ja mul ei olnud aega midagi kirjutada, aga olen elus.Alustades tänasest päevast.Sõime lõunat ühe india sõbra Nietash'e kodus. Kui sattute India peresse söömaajale võib juhtuda, et sealt on raske minema saada (nagu igaltpoolt mujalt) kuna kõht on nii punnis süüa täis. Perekonna naiste kohus on oma külalisi hästi toita ja hoolitsedanende eest. Siiski saime minema ja tõttasime parfüümipoodi. Ülerahvastatud tänava väikeses nurgas istus parfüümimees jaseal oli ka tema pood, üks väike räpane nurgakene tänavaservas, aga samas tema väikese kokkupandava laua peal olifoto kus ta on Prints Charles'iga , talle ulatamas oma taimseid parfüümõlisid. Hämmastav. Ühesõnaga hinnatudparfüümimees. Ostsin Magnolia lõhna ja sain Kashmiri Flower'i lõhna pealekauba , pluss karbitäie viirukeid.Niisiis edasi meie sõbra Kala Mandir sari poodi. Kasia, minu poolakast majakaaslane tahtis sari oma sõbrale...Kala Mandir, nimetab meid oma põhiklientideks ja meile antakse alati aukoht ja eraldi ruum, kus me saame kõik hinnalisisarisid lihsalt proovida ja katsuda, nende hinnas ulatuvad 3000Rp kuni 150 000 Rp, fantastilised... kahjuks ei saa keegimeist endale neid lubada, aga õnn on et meie sõber lubab meil neid niisama proovida ja imetleda.Minu kaks uut sari on ka pärit sealt poest.Meie sõber Kala Mandir lubas Kasiale, et ta saadab talle sünnipäevaks tasuta 6000Rp maksva musta tikanditega sari..kingitus. tahaks seda India lahkust näha. Alati kui lahkume sealt poest, on meil kott kingitusi täis, eelmine kordsaime tasuta sallid, seekord mobiili toolid. Ja muide tema kaudu saame osta ka nahkkingi ja kõiki riideid ainult tootmisehinnaga ja ei pea maksma ekstratasusid ega pea kauplema ja kuulama lollakaid hullumeelseid hinnapakkumisi.Sari poest kinno- see ettevõtmine meil ebaõnnestus kuna ei viitsinud seista 2 tundi järjekorras et piletit osta.
Teel bussipeatusesse ajas meid taga üks tüütu rattariksha mees, kes vahetpidamata hüüdis ja tahtis peale võttaokei " very cheap price" nagu tavaliselt...Muide linnast meie koduni on 7 km ja on napakas võtta rattarikshat,sestkeegi kunagi ei viitsi nii pikka maad sõita jalgrattaga. Aga kuna mees ise oli nõus 10 Rp eest meid Gopalpura'ssekoju viima, siis mõtlesime katsetada ja näha, et mis saab....Muidugi nagu arvata võis, ei läinud see 10 Ruupia jaGopalpura asi meil nii lihtsalt..kui olime rihkshas ja sõit juba kestis hakkas pihta üks igavene hädaldamine jata hakkas meil 500 Rp nõudma selle sõidu eest...ja muidugi uurima, meie eraelude kohta...nagu ikka rääkisime oma tüüpilised jutud, et abikaasad ja lapsed ootavad meid kodus ja et meil ei ole 500 Rp maksta ja kuidas ta saab niimoodioma meelt muuta kui ta alguses nõustus 10 Ruupiaga. Ütlesime et meil ei ole rohkem raha.Vahepeal ta ajas mingit segast juttu millest me üldse midagi aru ei saanud, ütles et viib meid tasuta ja kordas koguaegühte ja sama " gopalpura...no money..no gift..no money..free" tahtis meile võtta autorikshat, meie tahtsime bussipeale minnaaga sellega ta ei olnud nõus ja lõppudelõpuks ta meile autorikshat ka ei võtnud vaid vusserdas kuidagi pool teed üle sillakuni meil sai kõrini..sest ta ainult kordas, et me peaks andma mingi kingituse talle nagu suudlus või siis500 ruupiat... ühesõnaga palusime peatuda ja andsime oma 10 Ruupiat. Ja kus siis läks alles sõimuks lahti..muidugi ei olnud ta rahul sellega ja kuna Kasia on võimukas poola tüdruk ja tema juba kergesti alla ei anna, siis sõimas vastu......mulle see mees ei meeldinud sest tal olid halvad silmad ja kuna mu üks töökaaslane õpetas, et kuimuudmoodi aru ei saa inimesest, siis tuleb vaadat silmadesse..tal ei olnud head silmad ja ma veitsa kardsin sellepärast,sest ta hakkas meid jälitama ja raha nõudma või oma kingitust...pealeselle tundus ta ka mingi kiiksuga....kuni suure sõimamise peale (Kasia ja rattariksha mees) kogunes kokku terve kamp mehi tänavalt uurides, et mis juthus....niisiis seletasime ja palusime neil selgitada riksha mehel et see ei ole ilus tegu.....toimus naermine jasõimamine läbisegi, sest keegi vist ei tahtnud uskuda, et valged inimesed ja neil pole raha, et rattarikshale maksta..no tõesti... meie tahtsime ju tegelikult bussiga minna, aga kuna see hull nii väga kuulutas ja oli nõus siis...meil oliõigus...ja siis päästis meid üks poiss.....kes maksis rattariksha hullule 10Rp raha juurde, et see minema läheks....ja nii saimegi tast lahti....see poiss saatis meid veel natuke maad edasi, et veenduda kas kõik on ikka korrasja lahkus.........nagu kohalikudki hoiatavad on siin kahte sorti inimesi head ja pahad...ja see on tõsi,võib kohata uskumatut lahkust ja abivalmidust ja siirust...heast südamest ja soovist tulevat siirust, aga samaska kohutavat kavalust ja petmist..Näiteks on mul juhtunud, et tänaval tuleb mõni koolipoiss rääkima ja hoiatama, et ma oleks väga ettevaatlikkuna on kahte sorti inimesi...ja et ma oleks väga ettevaatlik ja on isegi öeldud, et ära sinna poodi mine, see onpetturite pood. See on tõsi. Ja tegelikult esialgu ei saagi aru, kes on halb või kes on hea...kui euroopas on seda lihtne tuvastada, siis siin on kõik väga head ja abivalmid, kuni äkki avastad ennast petturluse või kavaluseohvripesast.

vahepeal on juhtunud...
mõne sari shopping.. ja palju palju huvitavat... peagi täpsustan kõiki seiklusi...

5.november
Käisin rasedal Sunital külas. Ta ei ole mingi rikas snoob nagu alguses arvasin, hea ja arukas tüdruk on.Elab koos oma kunstnikust abikaasa ja õega väikeses üüritoakeses, ühe rikka pere juures, kus landlord nende vannitoaaknataga käib vahtimas kui tüdrukud pesevad. Tahavad väljakolida. Nii tema kui ta õde on tekstiilikunstnikud ja disainisid ja õmblesid mulle uue salvarsuit'i ruudulisest kangast. 4 tundi rääkis mulle india traditsioonidest janäitas oma pulmade pilte. Tahaks sattuda mõnda india pulma, see on ikka väga huvitav mis seal toimub.
Näiteks, nii mehel kui naisel on pulmas silmad tumeda söega värvitud, mis on kaitsesümboliks ja üldse on pulm väga rituaalnesündmus. Neil on erilised värvid ja ehted ja muidugi eriline sari, mille annab tüdrukule mehe perekond nagu ka kõik ehted.Punane värv on abieluvärv. Ja enamasti kogu tseremoonia viib läbi mehe perekond. pruudi perekonna juurde minnesvahetab ta riided ja kannab oma perekonna poolt antud riideid.Üks rituaalidest on näiteks see, et mees peab jooma oma ema rinnast piima ja pruudi vanemate-ema poolt toimubmehe ülevaatamine (ta ei seletanud detailselt mida see tähendab) , aga see on umbes nagu füüsiline arstikontrollvõi nii, vähemalt piltidejärgi. Sunita ütles, et tema ja tema õe pulm oli ühel ja samal päeval. Sunita oma öösel jaõe oma päeval.
Kas olen juba maininud, et Indias on keelatud mehel ja naisel avalikus kohas käest kinni hoida või suudelda võikuidagimoodi mingeid armastuse tundemärke avalikult näidata, selle eest võib siin vangi minna.Ka seda seletas ta mulle. Kuna need on asjad mida teavad kõik ja mis peavad jääma koduseinte vahele,sest see rikub väikeste kasvavate laste mõtlemist kui nad näevad avalikus kohas inimesi nii käitumashakkavad nad ka sellepeale mõtlema. Ütles isegi, et hindud ei armasta väga läänemaailma filme vaadata sellepärast.
Muidugi sain ma kohe teada ka tohututest armuafääridest meie firmas. Kuna Sunita meil enam ei tööta, sest ta saab lapseniisiis võis ta mulle rääkida.Et meie firma ainus mõistlik boss on mr.arif, kes on siis ka minu boss ja kogu tekstiilitööstuse boss.et ta on väga tark ja teadja, samas kõige noorem poeg bossidest. Paberitööstuse bossid kaks vanemat venda Sarif ja Safig,pidavat olema logardid ja neil pidavat olema mitmete madalamast klassist töölisnaistega armuafäärid, kus nadmaksavad isegi naistele selle eest.Kuigi neil on perekonnad ja nad on abielus.Ja kõik teavad firmas, kõik räägivad ja teavad.Hakkasin taipama, sest üks töölistüdruk-paberitööstuses bossi abiline. käis mulle pidevalt rääkimas kui hea bossmr. safig on ja kuidas ta teda armastab ja vahel näitas mulle bossi pildiga, tema ID kaarti. Ma olin vägaimestunud ja ei saanud aru kuidas see kaart küll tema kätte sai. Kuni ükspäev ta tuli minu juurde nuttes ja ütles, et temaja mr.safig'i armuafäär on läbi, sest missis SUnita, Arpna ja Sunita2 käskisid selle lõpetada, kuna kõik teadsid firmas.Ja tema rääkis mr. safig'iga kuna ta armastab teda ja mr. ütles, et see oli ainult mäng ja flirt.Niisiis ongi minu enese juuresolekul toimumas tõeline seebiooper. Sunita arvas, et need armuafäärid ei lõppe, kuna nii on need koguaeg olnud ja kõik teavad, aga bosside vastu ei saa keegi.

4.nov
"juuksed"
haa.. neil on täna paljugi rääkida tehases, kuna ma panin oma vähesed juuksed sabasse ja nüüd kõik kommenteerivad.Naljakas on, et kuidas see neis nii palju ärevust tekitab. Nad ütlevad, et very nice, et ma ei näe väljanagu Baby niimoodi..Ajey ütles muidugi kohe, et tee juuksed tagasi lahti.. noh sellest me oleme juba rääkinud, ettalle mu juuksed ei meeldi..ja tema arust ei ole valge ilus värv ja talle meeldivad väga värvilised värvidja üldse ta arvab, et ma peaks juuksed mustaks värvima. (india maitse.väga eriline noh!! ) :D
oi ja noh nüüd on vist suur arutelu lahti läinud minu juuste teemadel, igaljuhul käivad mõned töölised piilumas ja mulle ütlemas, et ma teeksin juuksed tagasi lahti..tundub, et neile visteriti ei meeldi, et ma juuksed sabasse panin.kuigi mulle meeldib, sest on palju mugavam niimoodi, no las harjuvad. aga paljud ütlevad, et very nice...no saad sa siis nende maitsest aru.:D
ja nad olid üllatunud, et mu nahk muutub tumedamaks päiksest, küsisid miks mu nahk tumedamaks läheb...ja muidugi ma pean ütlema, et mul on päikeseallergia tulnud siin, väikesed täpikesed juuste ja näo piiril..võibolla on see veest, võibolla päikesest, jumal seda teab...kuna nad ise ütlevad, et jaipuri vesi on väga must ja paha juustele ja nahale.
ikka ja jälle olen vaatlusalune objekt- vahel tüütab, vahel ajab naerma.kusjuures täna kohe kõik tüdrukud panid oma juuksed samamoodi siledaks kinni kui nägid minu omi...ja naljakas,et ma kannan oma lõunat plastmass karbis ja umbes paar nädalat peale minu tulekut hakkasid mu töökaaslased kaoma lõunaid karpides kandma..muidu neil olid mingid plekist spetsiaalsed anumad, mis nägid isegi paljuparemad välja kui need napakad plastmasskarbid.Ma ei tea peaks vist kannatlikult ootama kuni keegi moodsam omale tuka ette lõikab.Ühel poisil juba on.
Täna sain korralduse teha jälle management'i tööd... pildistada tooteid, kirjutada koodnumbreid ja meilida klientidelejne. vahelduseks hea, olengi selle presentatsiooni tegemisega ära kopitanud.Mingeid tikandite disaine pean ka kavandama.
Kohalikust "moest":
Mehed: Eranditult kõik mehed kannavad kaenlaauguni tõmmatud pükse. Normaalne on ikka, et püksit tõmmatakse ülevöökoha kõrgele ja siis vöö peale + särkpluus, väga populaarne on ruuduline, mis topitakse kaenlaauguni tõmmatudpükste sisse. Juuksed on ilusti õliga üle määritud ja neid kohendatakse pidevalt.jalatsitest on väga populaarsed tossud/botased. Vaesemad töölised kombineerivad tavalist maikasärki javööni tõmmatud viigipülkse, mis kohati on isegi palju seksikam kui need napakad suured ruudulised särgid või naljakatekirjadega läänestiilis t-shirt'id.Muidugi vahel jäetakse need napakad ruudulised särgid ka lohvakalt pükstest välja.
Naised: Näevad siiski kõige ilusamad välja oma värvilisetes sarides ja salvarites. 99% naistel on pikad juuksed,kuid siiski vahel näeb ka mõnda lühikest lõikust. Enamasti on lühikesed juuksed (nagu mul) ainult lastel.Läänelikest rõivastest kantakse teksasid ja jälle mingeid naljakaid t-särke napakate kirjadega jaalati väikeste varrukatega. Siis neil on väga maitsetud käekotid, lausa ei oskagi kirjeldada, mingid kunstnahast jarõvedate tikanditega ja imelikes värvidest ja imelikest sünteetilistest kangastest, imelike kujudega. Jaipur on üldiselt väga traditsioonides kinni koht ja siin eriti lääneleiutisi ei leia..ilmselt sellepärast nad nii vahivad ja imestavad kui midagi eriti teistsugust näevad.
Muidugi, ei eksisteeri siin ükski läänemaailma trend. Ja kellegil ei ole tegelikku aimu läänemaailma trendidest võimoest. Siin kehtib sajandite pikkune trend- sarid ja salvarid.
Issand ja praegu tõesti, ma olen loomaaias, üks tegelane - mina istun klaasist puuris ja.. 20 liikmeline meestegrupp tuli vist mu juukseid vaatama või midagi vaatama..igaljuhul ümber minu ruumi nad käivad ja vahivad ja muigavad.

3.november
Õed ja vennad: Tavaliselt ma kunagi ei viitsi kellegagi bussis rääkida, aga täna juhtus bussiga midagi ja üks noormees lahkelt seletasmulle mis juhtus ja et peame ootama ja kuna ta viisakalt küsis kas võib rääkida..siis vestlesin.Ta oli väga mõistlik poiss, seletas mulle india inimese mõttemaailma. Võrdlesime läänemaailma omaga. Ühesõnaga läänemaailmas on inimene ühiskonna keskel üksik ja ainult iseendaga.siin kõik mehed ja naised on õed ja vennad. Ühes perekonnas, mitte kunagi üksikud.Üksik olemine on väga imelik ja halb.inimeste vahel on üks mõtlemine-Ilusti ütles, et siin ma pole üksi vaid kõik on mu sõbrad ja õed ja vennad. Väga mõistlik lihtsalt vestles ja oma peatuses läksin maha ja sinna ta jäi ja ei mingit telefoninumbri pärimist või juttu kas ma olen abielus ja bla bla bla...Ma pean ütlema, et täna on hea päev.Üks mu töölisklassi õdedest tõi salaja mulle ühe õudsalt hea kodus tehtud maiustuse. India maiustusedon super maitsvad. peaaegu iga päev käin sweetsshopis ja ostan biskviitide moodi komme, need on maagilised maiustusedteevad meele heaks.

2.November
Prussakad ja haisev kraanikauss:
Hommikul oli rõve kööki minna, sest kraanikauss uputas mustadest nõudest ja ujus erinevas haisvas söögijäänuses.Pliit oli kuivanud kollastest makaronidest ja riisist ja rasvast. Laud oli väikesi sipelgaid täis ja igasugust puru ja rasvaja toidujäänuseid, musti munaseid nuge ja räpaseid lusikaid vedeles kõikjal. Masala vedeles laiali ja tee ja kõik vedeles ja oli igalpool laiali. Peale seda kui meie majja lisandusid uued tegelased üks tüdruk Hollandist ja üks poissCanadast valitseb köögis räpakas seisund. Poissi pole keegi veel näinud kordagi nõusid pesemas ja meie praepannon nüüd tema kõrbepann millega juustu ja saiakesi praetakse, ülimust kõrbenud pann ja mitukorda kasutatav.Muidu nad on toredad lapsed, aga nüüdsest on meie köök sigala. Üritasin täna ruttu kodust lahkuda, sest olin ainus üksikodus ja kartsin, et landlady tuleb ja kurjustab meie köögi pärast. Ja kuna ma ise olen ka lohakas ja ei viitsinud üksi hommikul seda pesa ära koristada, siis tormasin ruttu tööle.Ahjaa ja ka suured prussakad on tagasi tulnud, muidugi neile meeldib ju ka räpas ja mustuses elada.
Tööjuures on ohtlik. Majaehitus ja tellinguid lammutatakse, oma ruumist väljuda on päris kahtlane, ei mahugiüle kolahunniku. Töölispoisid tõid mulle teepausi ajal oma teed ja tahtsid minu ruumis teepausi teha.Kuna MadamSunita "Vähene ing k" eelmine kord tohutult ärritus kui nägi, et töölispoisid minu ruumis minuga teed joovad,hakkasin kartma ja ütlesin, et Madam ei luba neil siin istuda ja minuga rääkida.Tegelikult nad vist teavad seda, et Madam ei luba, aga kui tedaei ole siis tulevad ikka. Läksin iseendaga vastuollu ja tuletasin meelde, et neil ei ole lubatudsiin teed juua ja minuga rääkida..nad vaesekesed läksid kurvaks ja pidid välja minema.ma läksin ka kurvaks kuna mulle ei meeldi inimlik ülekohus ja edaspidi ma ei viitsi neile seda rohkem meelde tuletada.sest minumeelest on nad normaalsed ja mul pole midagi selle vastu, et nad siin istuvad.Muide need kõrgklassitöötajad levitavad mingeid jutte tehases, et mul on vaja india peikat, sest nad tahavad,et ma siia kauemaks jääksin.