Kovalam rand

banaanipuud, kookospähklid ja minu väike sõber

Alleppey backwaters riisipõllud ja külatüdrukud minu onni kõrvalmajast.

Olen Kerala koige lounapoolsemas tipus Araabia meres.

INDIA PÄEVIK OSA II
KERALA JA PARADISE BEACH
Pisut saatuslik rännak, mis muutis palju minuga edaspidi juhtunust. Kerala on India lõunaosa üks maakondi, Araabia mere ääres.Reis sinna kestis 3 väsitavat päeva, lutikatest, prussakatest ja kirpudest kubisevas rongis, koos veidrate, aga samas naljakate inimestega. Alates alailma õgivatest apteekritest vanuritega kuni lõpetades neuroloogiga, kes väidetavalton leiutanud imeravimi kõigide raskete ravimatute haiguste nagu näiteks AIDS raviks. Neuroloog, kes näitas meile pilteoma imeravimi klientidest, alates Toni Blairi vennast, Jaipuri printsist ja teistest India tipprikuritest, lõpetades DemiMoori põlvega, mille ta olevat oma kosmilise ravimi abil terveks ravinud. Kui kellegil on täpsem huvi ja soov sellemehega tutvuda, palun võtke minuga ühendust võin anda tema kontaktid.Seejärel üllatuslik Cherai Beach'i paradiisi rand koos paradiisi hotelliga, kus meil oli oma restoran, oma turvamees, omaruum, oma rand, oma isiklik ettekandja, oma isiklik mootorratas jne... parim ettekandja keda ma kohanud olen oma elus ja ilusaim akna vaade mida ma näinud olen oma elus..aknast vaade palmimerele ja uksest vaade lõputule india ookeanile...Võrreldes Rajastaniga kus on umbes 60% inimestest kooliharidusega on Keralas 100% inimestest haritud jatänavad pulbitsevad koolilastest, kes imeilusates valge-sinistes koolivormides ringi vudivad.Valitsemas on kord ja võrdõiguslikkus. Kõikidesse uskudesse Kristus, Moslem, Hindu.. , suhtutakse austuse ja võrdse väärikusega. Klassivahedest ei räägi keegi jaorjamajandus tundub olevat sajanditetagune probleem. Tõsi, isegi meie hotelli ettekandja ja kokaga oli millestki rääkida janeed inimesed ei olnud üldse mitte rumalad ja harimatud, vaid pigem vastupidi, isegi läänemaailmas oleks raskeleida nii asjaliku mõttemaailmaga inimesi. Inimesed olid tõesti inimesed, isegi teenrid ja ettekandad, mitteorjad nagu ma juba olin hakanud harjuma nägema Jaipuris.Fantastilised toidud, mahlakokteilid ja värsked puuviljad. Banaanid ja kookospähklid otse puupealt. Oma silma all tõi meeskookospalmi otsas kookospähli ja purustas..kõrs topiti sisse ja mahl oligi valmis allakulistamiseks.Värske kala oli kõikjal, küpsetatud kala road...paneeritud banaanid..salatid...mahla-,piima-,jäätisekokteilid.30 C India ookean, 40 C päikesepaiste...kuid talutav, värske meretuul jahutamas õhku.Väikesed palmiokstest punutud rannaäärsed külakesed ja rohtu söövad lehmad ja kitsed ( näiteks jaipuris söövad nad prügi ).Kogu süsteem toimis palju palju rahulikumalt ja mõistlikumalt kui olin seda näinud Jaipuris.Kuid see pole veel kõik, väga üllataval kombel oli kogu selle india mõistes paradiisi taga valitsevaks jõukskommunistlik partei, mis on juhtiv kogu selles maakonnas. Kommunistlik partei mida juhitakse küla/linnaelanike kogukondadeenda poolt. Meie kokk, meie ettekandja, hotellimanager, turvamees jt...olid kõik otsustavaks jõuks kommunistlikulkülakoosolekul ja osalesid sealse ühiskonna heaolu nimel tehtavates otsustes. See pani mind väga imestuma ja tekitastohutut huvi selle ühiskonna vastu. Niisiis naastes tagasi Jaipuri, leidsin ees tõelise põrgulikult tolmava kõrbekuningriigi, kus inimeselt on võetud võimalusotsustada ja valida oma elu. Kus inimene on orjatööjõud, ohverdades oma elu kasvavate ja kiirelt rikastuvate ettevõtete nimel.( olen vist juba oma blogis maininud ühte osakonda oma tööjuures kus suurtes kemikaalidest värvipottide SEES töötavadpäris elus inimesed, üleni värvised..ilmselt nende elu ei ole just väga pikk..)Ja selliseid inimesi, abituid, appikarjuvaid kerjuseid, kellel pole tegelikult mitte mingit valikut onsiin miljoneid...võtke kasvõi see vaese töölistüdruku Sunita lugu, kus tema ja minu sõprus puhtalt klassivahe pärastosutus võimatuks.
28.detsember 2006Õuduste majast.Me majast on vahepeal läbi käinud igasuguseid inimesi, mõned neist on lahkunud, peale kultuurishoki laadset seisundit,kus kogu India elu tundub kui õudusunenägu. Kaks on jäänud, ikka veel MINA 5ndat kuud ja Soome tüdruk Milla 3ndat nadalat, kesBombay'st põgenes ja Jaipurist paremat otsima tuli, aga tundub et mitte just vaga rahulolevate tulemustega.Üks Hollandi tüdruk Marcella lahkus peale 1 nadalat tootamist.
Eile öösel ärkasime kohutava lärmi peale....Meie LANDLORD tormas karjudes meie pimedasse tuppa...karjudes paaniliselt umbes nii" KES PANI MEIE UKSE VÄLJAST LUKKU, MIKS TE PANITE MEIE UKSE VÄLJASPOOLT LUKKU, KES PANI..."ärkasime kisa peale ja olime ülimalt üllatunud..ja ei saanud ausaltöeldes mitte midagi aru..Milla käis asja selgitamas jasõimas vastu, et mida ta tahab, me magasime..ja me ei ole milleski süüdi...ja me ei tea kes seda tegi ja miks ta äratabmeid niimoodi öösel ülesse kui peame hommikul töötama.Arvasime, et keegi nende oma lastest pani nad luku taha...ei ega ei imestaks.
Siis ka ütles landlord meile, et nad panevad lukku selle toa kus on meie DUšširuum, kuna nende INDIA külalised, nende tütretulevase abikaasa perekonnaliikmed hakkavad seal viibima... JA jällegi oli meil suu kinni, vahtisime üksteisele suurtesilmadega otsa ja ei saanudki aru, et miks võetakse meilt Dušširuum ära ja kuidas me ennast pesema hakkame tema arust..ta selgitas, et me saame ennast pesta ämbreid kasutades wc's...kas suudate seda uskuda???ja kõige lõpuks ta ütles, et me peaksime välja kolima 26 jaanuariks...kuigi minu ametlik tagasisõidu pilet on 23 veebruariks..Muidugi ma ei nõustunud sellega ja lõpuks nõudsime ikka oma dušširuumiga toa välja..peale väsitavat diskusiooni, et mikssee meile küll vajalik on. Pesku nad ennast ise ämbritega ja külma veega... muide neil on väga luksuslik elamine endal.
Seejärel tuli landlordi poeg ja rääkis hoopis hoopis erinevat juttu, et külalised tulevad alles mõne nädala pärast ja etme ei pea kuhugi välja kolima ja et me võime loomulikult võtta selle dušširuumiga toa...ja et me võime loomulikultoma külalisi siia kutsuda ja neile öömaja pakkuda....Niisiis nad on HULLUD siin majas kõik.ja nii on siin kõigiga, igaüks räägib mingit oma erinevat juttu ja kedagi uskuda ei saa.
üldiselt ma kardan, et see landlord lihtsalt ükspäev paneb selle dušširuumiga toa lukku nagu ta kõigi teiste tühjadetubadega teinud on ja siis on meil juba raskem sinna kolida. ütlesin Millale, et peame kiiremas korras sinna tuppa oma asjad ümber kolima, sest nagu ma juba 5 kuu jooksul siin õppinud olen, ei tasu eriti kellegi juttu tõsiselt võtta, sest lõpuks läheb ikka nii nagu keegi kuskil arvab.ja meie arvamusegaei arvesta mitte keegi.
Kasvõi nii, et neil on majas neli dušširuumiga tühja tuba, lukustatud ja nad sunnivad meid ikka ühes toas kahekesi elama.Ime, et nad veel kööki ei taha meilt ära võtta.
Milla jäi pingest ja probleemidest haigeks, mina sain just kõhuhädast terveks...nüüd võitleme oma õiguste eest ja hoolitsemeüksteise eest...JUMAl tänatud, et ma ei pea olema siin majas üksi, mida ma küll teeksin.
Siin kõrbes on ööd väga külmaks läinud..mingi 10-15 kraadi ringis. Päeval on 25-27 kraadi ringis ja kohe kui päikeloojub läheb väga külmaks. Vihma ei ole ikka veel näinud 4 kuu jooksul võibolla 3 korda. Ja mul on väga hea meel, etRoy mulle Nepaali mägedest topeltvillase kampsuni tõi. Olin oma rätikute,sallide ja paari õhukese kampsuniga jubaõhtuti ära külmumas. Jah siin olles tundub kuidagi naljakas, et 25C oleks juba nagu külm või talveilm, aga nii see on.

Head uut aastat!
9.jaanuar.
"Indian Spirit", india vaimust.
Kuidagi viimastel nädalatel olen ennast väga nõrgana tundud ja vaevu iga päev, läbi hammaste krigina sundinud ennasttööle minema, sest uskusin, et töö ravib kõik.Kuni paar päeva tagasi algas jälle see sama jama kõhuga ja mitu päeva järjest olin tundnud kohutavat külma koguaeg.
Kuna kõhuga oli probleem siis arvan, et sain jälle mõne nakkuse, ehk sellepärast, et jõin tööliste teed tööjuureskuna ma endiselt toetan neid, aga ma nägin tegelikult, et teeklaas oli veidi must...ja tulemus oli käes.Kõhuhädaga kodus, helistasin oma bossile, kes mind kergeltöeldes oma käitumisega väga üllatas. Nimelt ta ei uskunudminu probleemi ja ma ei kujuta ette mida ta arvas, et ma pidutsen ja joon siin ilmselt,ta ütles,et alati peale nädalavahetust on mul mingi häda ja haigus, ja konkreetselt katkestas kõne ilma mitte midagi ütlemata. Ma ei tea mida ta pidas silmas nädalavahetuse all,sest tegelikult sellist asja siin ei eksisteeri, töötan ju 6 päeva nädalas, kus mu ainus puhkepäev on pühapäev.Olin shokis ja palavik tõusis ja häda läks suuremaks.
Töökaaslaste seas uudis minu haigusest ja juhtunust levis.
Saatsin oma töökaaslasele oma Kerala vennale Thomasele teate, et mis teil seal firmas toimub ja kas see on normaalnesuhtumine bossi poolt. Kuna tegelikult olin koguaeg taibanud neid lugusid mida nad hindi keeles räägivad, etmeie bossid Mohamedid on uskumatult julmad ja hoolimatud oma töötajate vastu.
Töökaaslased helistasid mulle mitu korda päevas ja muretsesid, kas kõik on ikka korras ja tahtsid teada, mis juhtus.Hoiatasidki ja rääkisid Mohamedidest bosside kohutavast hoolimatusest isegi oma parimate töötajate vastu,nagu olingi koguaeg aru saanud. Isegi Cyooti, uus killer disainertüdruk helistas ja ütles nii, et kui mul peaks halvemaks minema, et makohe võtaks temaga ühenust, ja kui mul on mingit abi vaja siis ta perekond võib mind aidata ja kui mul on vajaarsti siis ta saab aidata.Thomas soovitas mulle, et tuleb terveks saada ja siis tagasi tulla ja bossiga viisakalt ära lõpetada ja küsida kaasakõik mis mulle kuulub: palk ja tõend töötamise kohta. " Isegi läbi suure viha ja pahameele,tuleb Nende inimestega (bossidega) lõpetada sõbralikul kombel."
Kuna tal endal on ka needsamad probleemid,näiteks 6 aasta jooksul mil ta on seal töötanud, pole ta kordagi saanud puhkustja palgakõrgendust.ta on nende põhi poiss, kes midagi teab ja teeb üldse seal firmas ja kes selle firma üldse kunagikäima pani ja kes igapäev ületunde teeb ja nagu masin töötab,teda sõimatakse seal ja väidetakse, et ta ei tee piisavalt tööd. Ta ütles, et ta lahkub paari nädala pärast jasiis arvatavasti nad kukuvad kokku... aga me peame lahkuma sõbralikult.Ja ma usun, et nii mõnigi peale teda lahkub veel, kuna olen näinud ka arpnat töökuulutusi lugemas.Seebiooper hakkab jõudma oma lõpu poole.
Hakkasin vaikselt aru saama India vaimust:Suurt küsimust tekitas minus sõna vihkamine, sest tundus nagu siin ei eksisteeri seda mõistet sellisena nagu olin harjunud lääne maailmas tundma.vihkamise asemel usutakse ja pakutakse pigem midagi sõpruse sarnast ja abi.Sest iga vihkamine mida sa ise endaga kaasas kannad mõjub rohkem kui midagi muud sinu enda vastu ja hävitab ennasteelkõige. See on jagamine ja millegist loobumise oskus.See ongi see lahkus ja ülisõbralikkus, mis mulle alguses kahtlane tundus. Ja tegelikult on see ka minumeelestsee saladus, mille pärast öeldakse, et hindud on väga kavalad ja ei või kunagi aru saada millal olla petta saanud.
kavalus, on see oht, mida läänemaailm ei tunne ja mis meie maailmale väga võõraks jääb.
või öelge, kui ma eksin india vaimus, siis olen siin ikkagi veel liiga vähe aega olnud ja olen kavalalt petta saanud.

oo my god

oo my god.
seebiooperist:
30.dets.2006

Mu koige usaldusvaarsem inimene toojuures ja parim abiline, kellele alati kindel vois olla Ajey, JOOKSIS ARA.
Bossi vend, yks mohamed'idest soimas teda...jumal teab milleparast.. ja ta LAHKUS, jooksis ara.
koik mu vennad ja oed, toolised ja ka tootajad, koik NUTSID terve paev ja keeegi ei tahtnud enam tootada.
Ja ma ei saanud oma "vendadega" ka raakida, sest nad vaatasid mind nutvate silmadega ja ma oleks ise ka nutma hakanud neid nahes.

Tegin oma tood...viisin oma tood oma "odedele" tikandi tydrukutele ja nad olid vaga onnelikud, et saavad jalle minu disaine tikkida.....KUNI, mone aja parast avastasin, et nad teevad jalle midagi muud...ja selgus, et uus tydruk, uus tootaja kelle boss toole vottis oli canceldanud koik minu disainid ja ei luba toolistel teha minu disaine...ja yldiselt olin juba varem tahele pannud, et koik asjad mida ma neile viin, mitte midagi ei tehta.

Istusin oma kabinetis ja hakkasin kotti kokku pakkima ja motlesin, et lahen koju...BOSS tuli vastu ja ytlesin, et lahkun, kuna CHooti (uus tydruk) ei luba toolistel minu disaine teha...boss laks naost kahvatuks ja hakkas asju selgitama. ....ja ytles et pole hullu uurime asja... koikidega raagiti ja korraldati...ja CHooti hakkas mulle kohe pugema ja bossile pugema ja vabandama, et ma voin alati tema poole pooruda jne....
....
aga koik siiski nutavad ja tahavad toolt lahkuda.... ja on vaga narvilised..ja kurvad...

sellised lood toimuvad..hetkel...
olge kursis..
loodan paremate teadetega uuel aastal. ;)

P6rgu Tolm

hah,
minuga on vahepeal midagi juhtunud..
kaisin vist taevas voi maapealses paradiisilaadses kohas.. nimega Kerala - louna- indias..
sellest tuleks kirjutada eraldi peatykk, pildimaterialiga, teen seda kui aega leian.
ja nyyd siis taas tolmuses korbevusserdiste linnas jaipuris.
kui taevast porgusse sattuda siis on paha tunne kyll ja nii ka minul... kui peale 2 nadalat uuesti toole laksin avastasin..et uus voimukas tydruk Schooti on peale minu disainide kopeerimise ka
ara hoivanud minu laua ja tooli ja koik minu asjad KOKKU PAKKINUD karpidesse...
olin suu lahti imestunud...kui nagin enda laua taga tema arvutit ja asju ja et koik on ymber paigutatud ja minu disainide tootmine on katkestatud ja kangad karpi pakitud ja asjad kilede sisse pakendatud ja ainult koige paremad disainide kaustad oli lauale jatnud..
olin vait kui sukk ja ei osanud sonagi oelda...kuni hakkasid tulema seletused ja vabandused ja
mind paigutati tagasi SINNA laua taha, kus olid TEMA asjad....
ei raakinud paeva jooksul sonagi ja ei votnud selle Schooti s88ke, sest ilmselt mul oleks hakanud
paha nendest. tahtsin kohe lahkuda, aga motlesin siiski ymber ja nyyd
tahan moned lopetamata asjad siiski lopule viia... Siin kasvan voitlejaks,
sest muudmoodi ei saa, vastaseljuhul oleksin lihtsalt allasurutud ja araraagitud valge tydruk.
niisiis hakkan taas voitlema, et tehtaks valmis minu disainid ja enne lahkumist kavatsen
hulga fantastilisi tikandi ideid ja muid kavalaid nippe kaasa haarata.
hoidke mulle energiat.

VÕITLESIN:

Muide, eile avastasin, et uus tüdruk on võtnud minu mapi vahelt minu tikandikavandid ja toimetab mingeid oma asju nendega... rääkisin oma abilisega ja küsisin kas see on normaalne, et mis toimub...
Täna tulid tikandi töölispoisid, kes on ka mu abilised ja nn vennad...minu juurde ja näitasid, et
mida kõike uus tüdruk on minu tikandikavanditega lasknud teha ja et olevat isegi
bossi juuresolekul rääkinud, et need on tema kavandid.
Olin ÜLIvihane...ja võtsin selle asja kohe ette...poisid veel õhutasid, et ma peaks kaklema hakkama, et miks ta teeb nii ja ütleb et need on tema kavandid...

ja ma võtsin asja ette ja küsisin, et miks ta võtab minu disaine nii...et ta sõnagi ei ütle mis toimub.. et see pole ilus.
Niisiis võitlen elueest, tundub et inimesed on siiski minu poolt ja arutavad seda asja ja muretsevad minu pärast, et mis juhtus. Sest uus tüdruk on väga isekas ja eriti vist ei
meeldi kellelegi.

niisiis võitlen...hetkel.

23.november. 2006
Tühi maja, kinnised uksed..
Me maja on tühi:Jaapanlasest poiss Yuta ja Kasia (poolakast punkaritüdruk) lahkus koju jauus tüdruk Florina kolis ka välja.Ainult Mina ja Jay (Kanada-Prantsuse päritolu edev noormees) kahekesi oleme jäänud...aga kuna tema tihti reisib siis..olengi üksi.Ma üldse ei imesta, et keegi siin olla ei taha. Meie landlord ja lady mõtlevad iga päev uusi reegleid välja...täna nad näiteks lukustasid ühe ruumidest, et meil oleks ainult 2 ruumi ja kui ma ütlesin et tahan oma ruumi vahetadakuna mul pole vannituba ja teises ruumis on, siis lihtsalt öeldi mulle, et mul pole seda vaja, sest ma saankasutada üldist WC' vannituba....ja ruum lukustati. Peale selle et iga hommik kell 6 hakkavad nad õues karjuma jaustega paugutama ja oma koera taga ajama, jalutavad nad ka meie ruumides ja nuhivad ringi...kuigi meie kunagi ei lähe nendepiirkonda...võibolla oli Kasial õigus, et peaks hakkama ka nende ruumides jalutama. Üldiselt mulle ei meeldi ka, et landlord käib iga õhtu passimas, et kes kodus on...ha ha ja täna ta mingi lollinaeratusega ütles, et oo oi sa oled siis üksi täna siin jah.....päris kõhe...panen kõik uksed seespoolt lukku nagu poisid ükskord tegid...ei ole siin midagi meie ruumides ringi kolamist.
tööst:
tööl on hetkel väga pingeline..kõik vusserdavad sest Indiska, meie suurklient muudab oma tellimusi pidevalt janad tegelikult ei saa väga hästi aru mida teha ja siis nad tahavad kõike teha maksimaalselt ja mitmetes kombinatsioonides...Olen kindel kui Indiska kliendid pühapäeval tulevad, siis selgub jälle, et keegi on mõnest värvikombinatsioonistvalesti aru saanud ja mõne valedes värvides toote valmis vusserdanud.kahju on, et nad teevad nii palju tööd ära ja siis alles avastavad, et asi ei sobi.ja mina pean kavandama ja organiseerima 40 tikandi ja kaelusedisaini valmimise...pühapäevaks, ma ei kujuta ettemis moel nad need kavandid kahe päeva ja ööga teostavad..saab näha.Uus tüdruk teeb suuri ümberkorraldusi ja see ei meeldi eriti Miss Indiale (väga väga ilus väike võimukas tüdruk Arpna),kuna keegi ei saa aru miks ta saab 2x rohkem palka kui teised ja samas teeb 2x vähem tööd.Ja noh uus tüdruk on liigagi võimukas..isegi minu tööd hakkas segama ja õpetama..kuigi ta ise ei saanud aru mida ma teen..õnneks oli Sunita minu poolt ja suunas ta ümber teisi kamandama.üldiselt on naised siin väga võimukad ja kipuvad kamandama..ja seetõttu on kõrgematel kohtadel ka enamasti naised.Ma olen ikka veel tööliste lemmik, vähemalt tundub nii...vanad naised tulevad ja haaravad mu kätest kinni javahivad oma suurte säravate silmadega otsa ja pobisevad midagi hindu keeles, vahel nad hoiavad mu käest nii kauakinni, et mul hakkab imelik...väikesed töölistüdrukud ka, kui ma nendest möödun võtavad käe ja hoiavad.
Tegelikult ka kõrgklass poputab ka..aga nemad on mulle kuidagi lähemal ja nad ei sära nii nagu töölisklass kuimind näevad....lõuna ajal annavad beibed mulle oma rasvaseid sööke ja ülimagusaid maiustusi..ja muretsevad, et ma olen liiga peenike jakas ma ikka korralikult söön.
Disainimisest India moodi:Kuidas mulle käib see pinda. Nende jaoks on disainimine see, et nad võtavad ajakirja ja lõikavad sealt väljapildi ja lähevad sellega meistri juurde ja lasevad teha täpselt samasuguse toote nagu pildil....ja kõik...kõik nad disainivad nii. Nagu olen kuulnud teistelt praktikantidelt pidavat see tavaline olema ja keegiindia "disaineritest" ei tea tegelikult midagi tegelikust disainimise protsessist..Enamik neist ei tea mitte midagi joonistamisest, kuna neil ei ole disainimiseks joonistusoskust vaja, on vaja lihtsaltpilti lääneajakirjast.... nad on nii üllatunud, et ma oskan joonistada ja mu kõige lemmikum abiline Ayei (loe varasemaid lugusid) arvas lausa, et ma võiks avada oma kooli, kus õpetan lastele joonistamis. Õilis idee...
Armastusest India moodi:Ayej on ilgelt heasüdamlik poiss ja hoolitseb, aitab mind. Ta räägib küll väga halvasti ing keelt, kuid tohutult püüabja käib mulle rääkimas oma muresid.Ta on 26. aastane, tal on naine ja kaks last..loomulikult vanemate poolt määratud abielu. Üks päev tuleb mu juurde ja kurvalt ütleb, et tead KätlinJi (Ji- nimelõpus tähendab "väga austatud") ma mõtlen iga päev ja iga öö oma girlfriendi peale ja et ta on väga väga ilus...ma ei saanud esialgu aru, et miks kas su naine ei olegi su girlfriend või mis girlfriend.. ja siis jutustas, et5 aastat tagasi oli tal päris girlfriend (mitte tema naine), keda ta siiamaani armastab...ja kuidas ta mõtlebta peale iga päev ja iga sekund ja kuidas ta käib tema maja juures iga kuu mitu korda salaja luuramas ja ootamas, et äkkitüdruk on seal...aga juba viis aastat ei ole ta teda näinud ja temast midagi kuulnud...ja siis vaatas mulleoma suurte vesiste silmadega otsa ja ütles, et ta iga päev palub ganeshit (üks jumalatest), et ta saaks jällekunagi oma girlfriendiga kohtuda ja et temaga oleks kõik korras...Olen kuulnud palju taolisi lugusid siin...ja see on päris tavaline, et peale abikaasa on mehel/naisel veelnn päris armastus, kelle nad on ise valinud, mitte nende vanemad...ja mida varjatakse eluhinnaga. OHTLIKUD MAIUSTUSED:Ükspäev ostsin mingist putka moodi kohast kommipakki meenutavaid asju, küsisin müüalt, et mis see on jata ütles, et SWEETS- maiustus...niisiis neelasin ühe paki alla... siis hakkas imelik tunne kõhus ja süda läks pahaks.järgmine päev võtsin need "maiustused" kotist välja ja küsisin tööjuures, et mis see on...ja siis kõik olidnaerushokis ja üldises shokis...ja küsisid, et mis kust ma need sain ja kes andis ja et ega ma neid ei söö...niisiis selgus, et tegemist on mingit sorti mürgise tubakaga, mis maitseb nagu hambapasta, maksab 1Rp jaon nagu mingi joovastav narkootikumi laadne asi ja tekitab vähki jne..aga seda müüakse igas putkas ja kõigile janeid pakikesi vedeleb igalpool maas...ma ei saanud tegelikult arugi, et see mingi tubakas on...maitseoli nagu mingi hambapastapuru...seda nad siis tarbivad, neelavad alla.Ja järgmine päev Ayej tuli ja ütleb mulle, et KätlinJi ma kuulsin, et sul olid kotis NEED "maiustused", "kas kõik on korras..mis juhtunud on? kas sa tarbid neid...", hakkasin naerma ja seletasin kuidas müüja neid mulle maiustusteks soovitas. ja Ayej ütles, et need on väga halvad jama pean lubama, et neid kunagi enam ei osta...
26.november.pühapäev
Tööst:Nagu kombeks on meil laupäeviti tööpäev:Eile käisid Indiska bossid Rootsist, terve tehas löödi läikima ja lauad pühiti ja koristati, kõik naised kandsid sarisid jamehed triiksärke ja kõik oli korrrastatud ja puhastatud ja poleeritud...mulle organiseeriti isegi prügikast,muidu olin kõik oma pliiatsiprügi pidanud maha teritama ja siis organiseeriti mulle veel kaustad kuhu oma joonistusi panna...see oli tähtis külaskäik ja kõik ootasid....jälle oli rõõm näha meie firmas valget inimest...nad olid väga rõõmsad leideseest eurooplasest disaineri..ja kurtsid, et raske on uusi ideid leida...lubasin neile saata hulgaliselt materiali kõikvõimalike tikandite kohta ja suurepäraseid värskeid ideid.Ja mu 40 tikandidisaini on peaaegu valmis, need on fantastilised ja aina vingemaks lähevad..nüüd pean neile veel teggumoedkavandama.Ajey õpetas mulle mu nime hindi keeles kirjutama...õudsalt ilus, näeb välja nagu tikandidisain. ja nüüd hakkasinaru saama hindi keelsete sõnade ja lausete ülesehituse süsteemist...muidu tundus kõik see kirjapilt nagu "hiinakeel"..kõik tehase poisid on armukadedad, et Ajey on minu parim sõber ja kuna Ajey on production coordinator..ehk siis organiseeribkõike tootmises toimivad, on ta nende boss ja poisid käivad teda pidevalt minu juurest ära kutsumas ja mõtlevad igasuguseidnaljakaid nippe välja, et tema tähelepanu eemale pöörata..näiteks helistavad Ajey'le kõrvalruumist...Ajey ütleb et nad on armukadedad......nalja meil saab....ja Ajey ütles, ma loodan et see oli naljaga mõeldud,kuigi indias...kunagi ei või teada, ütles neile: " Ilma minu käest luba küsimata, ei või ükski poiss Kätlinigajuttu rääkimas käia !" Naersime.Ja mu armsakesed india beibetüdrukud ütlesid, et ma ei ole enam Eurooplane vaid Indialane ja nad palusid, etma värviks oma juuksed ära ja hakkaks ka sari kandma ja paneks omale Pindi täpikese otsaette..jneNäete siis ainult kolm kuud Inidas ja minust on saanud kodanik...ma ei kujuta ette kui kurvaks nad lähevad kuilõpuks lahkun.